Coachingust maailmakohviku stiilis

8. detsembril osalesin Tallinna Ülikoolis koolitusel teemal supervisioon, coaching, mentorlus, kovisioon - mis need on?

Koolituse korraldajateks olid Tallinna Ülikooli andragoogika üliõpilased ja noortele omaselt toimus koolitus maailmakohviku stiilis ehk siis mentorid, coachid istusid ühe kohapeal ja õppijad liikusid ringi.

Esimene ring oli Kaidi Peetsi juures. Alustuseks küsis ta: Kuidas see, miks sa siin oled, aitab sind jõuda sinna, kus sa oled 3 aasta pärast? Selline küsimus sunnib vaatama veidi kaugemale tänasest päevast ning aru saada, kuhu lähed või oled minemas? Sageli keskendume me liiga palju tänasele päevale ja tunneme sellepärast stressi. Teades oma pikemaid eesmärke, aitab see mõista tänast päeva paremini ning tänased õnnestumised, aga ka ebaõnnestumised saavad selgema tähenduse. Siis tuli järgmine küsimus: Kujuta ette, et on su 75. a juubel. Milline kõne sulle peetakse? Mulle peetav kõne algas: Pool oma elust ta eksles ja valmistad end ette ja pool oma elust on ta teinud seda, milleks ta loodud on. Ta on nagu majakas, kes on aidanud inimestel jõuda iseenesteni.

Järgmine ring sai Liisa Raudseppa juures mängida nukkudega. Teisisõnu saime teada, kuidas loovmeetoditega aidata inimestel lahendada nende probleeme. Üldiselt pidi nii olema, et ¾ inimestele meeldib kasutada erinevaid loovmeetodeid ja ¼ ei ole selline lähenemine mugav. Kusjuures loovmeetodid on just head tugeva analüüsivõimega inimestele. Teame ju, et ratsionaalsetel inimestel juhib elu vasak ajupool, kuid loovate lahenduste leidmiseks tuleks hoopis rakendada paremat ajupoolkera. Nüüd aga nukkudega mängimise juurde. Lihtne meetod, kus nähtamatu saab nähtavaks. Klient valib ühe nuku, kes kehastab teda ja teise, kes tema teist suhtepoolt (neid võib olla ka mitu) ning mängib tekkinud situatsiooni nukkude vahel läbi. „Minnes“ nii ühe kui teise nuku „pähe“ tunnetab ta tekkinud tundeid, küsimusi ja vastuseid. On ju inimesel lihtsam end näha kõrvalt ja lahendada nii suhte kui ka minaprobleeme asudes vahepeal niiöelda teise rolli. Selline vaatenurk avab tekkinud probleemis uusi tahke ja toob seni peidus olnu kitsaskohad välja. Selline veidi nagu lähedalt, samas ka kaugelt vaatamine aitabki aru saada tekkinud olukorrast ja teise poole tunnetest.

Veel soovitas Liisa loovmeetoditena kasutada Ava ja Avasta kaarte kui ka värviliste pliiatsitega joonistamist. Millal sa viimati joonistasid ja mida?

Kolmas ring toimus Aivar Halleri juhendamisel, kes alustuseks küsis provokatiivse küsimuse, mis on haridus? Ilmnes, et enamik peab hariduseks paberit, mida väljastab õppeasutus. Samas tegelikkuses on haridus ikkagi  see, mida me tõeliselt oskame, teame, teeme, mitte see, mis on paberil.

Aivar julgustas ka koguaeg küsima miks? Miks? Sellepärast, et probleemi tõeline olemus tuleb alles välja peale viiendat miksi. Miks küsimustega saab kaevata sügavamale ja leida üles tegelikud probleemi tekitajad.

Neljas ring möödus Eike Tõnismäe juures kogudes teadmisi lahenduskesksest coachingust.  Lahenduskeskne coaching keskendub tulevikule ja probleemidele lahenduse leidmisele. Sest kui sa otsid lahendusi, siis ei saa analüüsida minevikku ehk seda, miks sa oled sinna jõudnud, kus sa oled, vaid vaatad ette kuhu saad sa minna. Minevikust oled kaasa võtnud selle, mida oled õppinud, aga see on ainult abiks, mitte takistuseks. Lahenduskeskne coaching keskendub väärtustele. Selleks, et aru saada, mis on sulle tähtis, tuleb kirjutada võtmesõnu ja leida neis väärtusi ja läbi selle erinevad võimalusi probleemide lahendusteks. Mis on Sulle tähtis?

Edasi saime teada veidi sellest, mis kujundab inimese motivatsiooni. Need on:

·        areng, motivatsioon – julgus tulla mugavustsoonist välja. Pingutus annab energiat

·        gruppikuuluvus

·        kaitstus

·        omamine – omada oskusi, teadmisi. See annab enesekindluse.

 

Kuna täiskasvanud inimene on juba selline, et suudab oma tegelikke vajadusi, soove edukalt varjata, siis selleks, et areng toimuks, on vaja leida üles tegelikud segajad. Hea mudelina selleks on Robert Diltsi loogiliste tasandite mudel. Coachingu seanssil saab iga tasandi kohta küsida küsimusi järgmiselt:

Tasand	Küsimused
Identiteet	Kes sa oled? Kuidas sa ennast näed?
Väärtus	Miks see sulle on oluline?
Võimed	Kuidas sa seda teed? Mida sa täna oskad?
Tegevused	Mida sa teed selleks?
Keskkond	Kus ja millal sa seda teed ja kellena?

 

Kui inimene jääb mingile tasandile kinni, siis alati aitab tagasiminek ülemisele tasandile ehk ülemine tasand lahendab alumise tasandi.

Lihtne nõks vastuste leidmiseks on ka mentorite ümarlaua kasutamine. Kliendil on küsimus. Siis lased tal mõelda 3 olulist inimest, 2 neist võivad olla tuttavad, aga 1 peab olema võõras (st võib olla tuntud inimene, aga mitte kliendi tuttav). Siis peab klient ette kujutama, mis vastuseid mentorid talle annavad. Kusjuures võõras pidavat andma veel kõige ausama ja õigema vastuse:) Proovi järele!

Viimane viies ring oli Tõnis Mutti juhtida. Tõnis rääkis, et kahju on, et coachingut kui meetodit ei õpetata tavakoolis ja ei saada aru, mis on coachingu väärtus. Minu arvates tuleks meile igale ühele kasuks, kui me aegajalt küsime endalt küsimusi kes ma olen?, miks ma siin olen? ja kuhu ma lähen? Mida vastaksid sina nendele küsimustele?

Tööst coachina rääkis aga Tõnis seda, et tuleb leida oma valdkond, mida hästi tunned ja selles ennast ka arendama. Miks tulla coachingusse? Coach käivitab muutuse.

Kokkuvõtteks oli tegemist kosutava ennelõunaga ja sai palju uusi teadmisi ning tekkis uudishimu, kuidas coachingu protsessis erinevaid meetodeid (näiteks Robert Diltsi loogilised tasandid või loovmeetodite kasutamine) kasutada.

Efektiivne investor

Sellist pealkirja kandis järjekordne naisinvestorite klubi raames toimunud koolitus, mille viis läbi Kristjan Liivamägi.

Harva saab kuulata nii suurepärast, ratsionaalset ning teaduslikel uuringutel põhinevat ettekannet investorite käitumisest ja saada asjalikke soovitusi investeeringute tegemiseks.

Kristjan alustas oma loengut sellest, mida õpetatakse tavapäraselt ülikoolides. See on teadmine ja eeldus, et inimesed käituvad ratsionaalselt ja turg käitub efektiivselt. Tegelik elu on hoopis midagi muud. Inimene oma olemuselt ja käitumiselt on irratsionaalne tegelane ja seda on ka investor.

Efektiivse turu teooria kohaselt

·        pole investoril võimalik teenida turutootlusest kõrgemat tootlust,

·        aktsiahinnad reageerivad koheselt uuele informatsioonile.

Kuid nagu me teame on teooria üks ja praktika teine. Nii ka investeerimisel.

Päriselus on hoopis nii:

Ainult 10% investoritest suudab teenida turu keskmisest kõrgemat tootlust ja ülejäänud 90% teenib isegi kõrgemat riski võttes turu keskmisest madalamat tootlust. Siinkohal remargina märgin, et USA aktsiabörsi mõõtühik S&P500 keskmine ajalooline tootlus on 10-12% aastas.

Samuti reaalsuses pole turuosalistel võrdset infot. Alati on olemas neid, kes omavad rohkem infot kui tavainvestorid. Need on börsifirmade omanikud, tegevjuhid, finantsjuhid aga ka mõnel juhul börsimaaklerid. Kuid siin saab ka tavainimene siiski teenida rohkem. Selleks tasub jälgida nn insaiderite tehinguid, mida näiteks kajastab selline indeksfond nagu NFO ETF.

Järgmisena rääkis Kristjan meile IPO-dest ja sellest, kas ikka tasub IPO ajal omale väärtpabereid soetada. IPO on siis väärtpaberi esmane avalik pakkumine ehk ettevõte tuleb avalikult börsile ja võimaldab kõigil turuosalistel omale omandada osa ettevõttest.

Ajalooline kogemus on näidanud, et lühikesel perioodil ületavad IPO-d turu keskmist tootlust, kuid pikal perioodil siiski kaotavad keskmise tootlusega võrreldes 30%. Põhjuseks, miks IPO-t tehes on tootlus kõrgem, tuleneb sellest, et IPO korraldaja teeb alguses tugioste. Samuti mõjutab väärtpaberi esialgset kõrgemat hinda ka asjaolu, et omanikel on keelatud oma osalusi müüa.

IPO-de osas tuleb kasuks teadmine, et üldjuhul tehakse IPO nn omanikele „sobival“ ajal eesmärgiga saada turult maksimaalset hinda. Näiteks finantskriisi ajal IPO-sid ei tehta. Vastupidiselt majanduskasvu ajal kasutatakse ära erainvestorite optimismi ja finantsturgude tsüklilisust.

Eelpool toodu kehtib ka Tallinna börsil toimunud IPO-de kohta. Siinkohal saab näiteks tuua Tallinki aktsia, mille võrdlev hind on langenud ca  1,000€ lt 0,844€ le.

Suuremat tootlust näitavad aktsiad enne splittide välja kuulutamist. Split on siis aktsiate liitmine või tükeldamine.

Aktsiahindu mõjutavad ka nädalapäevad. Näiteks halbu majandustulemusi teatavad börsifirmad üldjuhul reedel tööpäeva lõpus vahetult enne börsi sulgemist. Headest tulemustest antakse aga teada nädala alguses. Peale heade tulemuste teatamist aktsiahinnad üldjuhul tõusevad mõne aja pärast. Seega on tark soetada omale koheselt heade majandustulemustega ettevõtete aktsiaid, sest tootlus kasvab ajas veelgi. Kahjuks kehtib sama efekt ka vastupidiselt ehk kui on teatatud halbadest majandustulemustest, siis aktsiahinnad hakkavad langema ja langevad veel mõnda aega.  

Aktsiahindadele avaldab mõju ka aastalõpp, mil on täheldatud aktsiahindade tõusu, mis küll jaanuaris korrigeerub. Head põhjust ei ole osatud sellele tuua. Mina arvan, et see on seotud jõuludega:) kui kõik ostavad mida iganes;)

Milliseid turuanomaaliad veel kohtame? Arvutiaja trend on nn datamining ehk arvutite poolt teostatav andmeanalüüs. Arvuti on võimeline analüüsima meeletus koguses andmeid ja leidma nende vahelisi seoseid ja selle põhjal ennustama tulevikku. Olgem ausad, inimene seda ei suuda. Arvutitega peavad rinda pistma eeskätt päevakauplejad.

Millest siis lähtub tavainvestor oma investeerimisotsuste tegemisel? Siin rõhutas Kristjan fundamentaalanalüüsi tegemise vajalikkust. See on tüütu, igav excelis möllamine, aga tasub ära. Aktsia õiglase hinna ja raamatupidamisväärtuse teadmine ja arusaamine klassikalisest suhtarvudest on juba pool võitu. Kui tahta aga teenida keskmisest kõrgemat tootlust, siis peab olema veelgi targem ja informeeritum ning leida turult üle-ja alahinnatud aktsiaid ning ajastada oma tehinguid. Ühesõnaga olla aktiivne. Juhul kui aega ja tahtmist niipalju ei ole, siis on soovitav valida passiivne juhtimine ehk osta ja hoida aktsiaid või investeerida indeksfondidesse. Fundamentaalanalüüs tuleb siiski ikkagi teha, siis vähemalt saad rohkem aru, mis toodet turult ostad.

Edasi suundus Kristjan käitumusliku rahanduse ja  investori psühholoogia valdkonda.

Kuigi ma arvame, et oleme oma käitumises ratsionaalsed, siis kahjuks see nii ei ole. Me kasutame päris palju heuristikuid ehk rusikareegleid ehk lihtsustatud infot. Samuti pole me oma tegemistes järjekindlad ega otsustamises optimaalsed.

Mis need heuristikud on? Need on esindusviga, liigne enesekindlus, ankurdamine ja konservatiivsus, teadmatuse vältimine ning emotsioonid ja tunnetuslikud vead. Järgnevalt siis nendest lähemalt.

Esindusviga tähendab seda, et investorid jäävad kinni stereotüüpidesse ja analüüsivad väikest valimit ning laiendavad saadud tulemusi kogu valimile. Näiteks on teadmatusest ostetud kehva tootlusega aktsiaid ja sellest tulenevalt eeldatakse, et turg ongi kehva tootlusega. Või analüüsitakse  Bondoras oma 100 laenuga portfelli ja tehakse sellest järeldusi kogu Bondora laenuvõtjate käitumisele. Esindusvea tõttu ostetakse aktsiaid siis kui hinnad tõusevad ja müüakse siis kui hinnad langevad.

Ankurdamine ja konservatiivsus. See on see, kui jäädakse kinni mingisse infosse või eeldusesse. Analüütikud ei võta piisavalt arvesse uut informatsiooni ja uuenda oma prognoose selle põhjal. Näiteks jäädakse turuhinna külge kinni, kuid kui ettevõtte majandustulemustes midagi oluliselt muutub, siis ei tehta uusi turuhinna prognoose. Lihtsa näitena tõi Kristjan tavalise kauplemise tavaturul. Müüja pakub kauba müümisel selle tegelikust väärusest 2x hinna ning veidi kaubeldes nõustub ostja kauba ära ostma 1,5x hinnaga, sest nüüd tundub hind esialgu küsitust soodsam.

Ankurdumine aktsiahinda on ka see kui aktsiahind langeb ja positsioon on miinuses, siis loodetakse, et äkki ikkagi hind tõuseb taas ja et kui hinnamuutus jõuab 0, siis müüakse aktsia maha. Sageli juhtub selline ankurdumine majanduslanguste ajal, kus aktsiahinna kiire taastumine võib olla lootusetu või toimuda kauges tulevikus.

Teadmatuse vältimine. Investorid eelistavad teatud riskidega olukordi tundmatute riskidega olukordadele. Kui on valida kaks olukorda:

a)     teenib 500€ kindlalt

b)    50% tõenäosusega võidab 1000€ ja 50% tõenäosusega 0€

siis valitakse üldjuhul olukord, kus teenib 500€ kindlalt. Samas kaotuse puhul, kus meil on valida kas

c)     kindlalt kaotab 500€

d)    50% tõenäosusega kaotab 1000€ ja 50% tõenäosusega 0€

Siis valitakse olukord, kus 50% tõenäosusega kaotab 1000€ ja 50% tõenäosusega 0€.

Tunnetuslikud vead. Kaotuse valu on 2x suurem kui võidurõõmust. Selle tulemusel hoitakse halbu positsioone kauem. Samas aktsiahinna tõusul kiputakse oma positsioone kiiresti maha müüma.

Kaotusevalule lisandub kahetsus. Võite tunda kahetsust, kui peale aktsia müüki aktsiahind tõuseb. Samas kui teenite intresse ja selle raha ära kulutate, siis  kahetsust ei tunta.

Liigne enesekindlus. Inimesed reeglina hindavad oma võimeid paremaks kui need tegelikult on. Võidud omistatakse oma osavusele ja kaotused kehvale turuolukorrale.

Üldine viga, mida siiski investeerimisel tehakse, on see, et omatakse liiga vähe aktsiaid (mitte tükkidena, vaid erinevate ettevõtete omi). Eesti keskmine aktsiaportfell sisaldab 1,9 erinevat aktsiat. Vaatan peeglisse, jah... nii see on.

Tootlikuma portfelli saamiseks peab omama erinevaid tooteid. Kristjani soovitus oli järgmine:

·        Aktsiad 25-33%

·        Võlakirjad ja laenud 25-33%

·        Kinnisvara 25-33%

·        Muud varaklassid ja raha 1-25%

Olenevalt majandustsüklist, turgude ebaefektiivsusest ning Markowitzi portfelliteooria arvutustest võivad lühiajaliselt varaklasside osakaalud oluliselt varieeruda.

Igal juhul soovitas Kristjan enne investeerimist teha korralikud analüüsid ja hinnata oodatavat tootlust, riski ja korrelatsiooni teiste investeeringutega. Alustuseks arvutab ta välja investeeringu oodatava riskiga korrigeeritud tootluse. Järgnevalt teostab ta varaklasside lõikes järgmised analüüsid:

·        Aktsiad – fundamentaalanalüüs õiglase väärtuse hindamiseks, aktsia ajalooline riskiga korrigeeritud tootlus

·        Võlakirjad – nominaalne intressitulu korrigeeritud pankrotistumise tõenäosusega (üldjuhul on kaubeldavatel võlakirjadel reitingud -> riskitase määratav)

·        Kinnisvara – tasuvusanalüüs, üüritootlus korrigeeritud kulude ja vakantsusega ning täiendav üüritulude sensitiivsusanalüüs

·        Laenud (tagatud ja tagamata) – nominaalne intressitulu korrigeeritud pankrotistumise tõenäosusega ning täiendavate riskidega (nt portaali operatsioonirisk)

·        Muud turul kaubeldavad varaklassid (väärismetallid) – ajalooline annualiseeritud tootlus korrigeeritud riskiga (aegrea standardhälve) .

 

Ühesõnaga targa investeeringu tegemiseks tuleb arvutada ja analüüsida. Lihtsalt emotsioonide ja ajalehest loetu peale lootma jäädes võivad kahjud osutada päris suureks ning raha kerge teenimise lootuses võiks siis juba pigem osta lotopiletteid.

Kokkuvõttes oli see minu jaoks üks paremaid investeerimiskoolitusi, mida ma eesti keeles kuulnud olen.

Mentorite päev

Teisipäeval (1.detsember) osalesin Fontese poolt korraldatud mentorite päeval. Ma ise ei ole küll väljaõppinud mentor, kuid olen kahel korral osalenud Fontese coachingu programmis.  Seekordse mentorite päeva teema oli mentorlus ja poliitika. Pealkirjast tulenevalt olid esinejad seotud avaliku sektoriga.

Esimesena rääkis oma kujunemisest poliitikuks riigikogu liige Marko Mihkelson. Tema definitsiooni järgi on Eestis võimalik saada poliitikuks kahte teed pidi. Esimene neist on niinimetatud õpetatud poliitik ehk broiler. Sellise tee valinuna alustad erakonna noorte organisatsioonist, oled hästi aktiivne, läbid erinevad ametikohtade etapid ja ükspäev saadki (pea) ministriks.

Teine võimalus poliitikuks saada on ise kasvada. Selleks lihtsam võimalus on sündida õigesse perekonda (kus on juba ees poliitikud), lävida õigete sõpradega, õppida õiges ülikoolis, õiget eriala ning kuuluda korporatsiooni. Kuid poliitikuks kasvada saab ka oma varasema tegevuse kaudu ja olla lihtsalt õigel ajal õiges kohas. Siinkohal tõi Marko Mihkelson näiteks iseenda. Ta on pärit Valgast, õppis ülikoolis ajalugu ja alustad oma karjääri Postimehe välistoimetuses. Huvi Venemaa vastu tõi võimaluse töötada Postimehe reporterina Moskvas. Poliitikasse suundus ta 2002. aastal kandideerides Valga linnapeaks. Munitsipaalpoliitikust edasi suundus ta riigikogusse.  

Elust riigikogus rääkides, märkis ta, et esimest korda riigikogusse sattunu ei saa mingit juhendamist va tehniline väljaõpe ehk kust saab arvuti ja kuhu esitada kulutšekid. Kõik poliitika tegemiseks vajalikud sisulised oskused (läbirääkimised, kohtumiste läbi viimine, kõnede ettevalmistamine ja pidamine jms) tuleb omandada töö käigus ja hakkama saada iseseisvalt. Värske poliitik visatakse vette ja siis selgub, oskab ta ujuda või mitte. Ehk siis mentorlust riigikogus ei tunta.

Mis on teinud Markost eduka poliitiku ja läbirääkija? Toon need head näpunäited siinkohal punktidena ära:

·        Võõrastega (pole vahet, kas on kuningas, president, või mõni  muu) suheldes leia alati ühisosa, kasvõi pisikene. See lähendab suhtlejaid inimlikul tasandil.

·        Pole olemas väljapääsmatuid olukordi

·        Räägi inimestega

·        Ole julge esitlema oma ideid

·        Tunne kohalikke kombeid ja austa neid

Kui ettekande lõpus küsiti, keda Marko Mihkelson oma mentoriks peab, jäi ta mõttesse ning rääkis hoopis jälle poliitikuks olemisest. Kuid lõpus tõi esile, et tal ei ole eriti autoriteete, kuid ta imetleb siiani president Lennart Meri erudeeritust.

Teine esineja oli välisministeeriumist Toomas Kahur. Ehtne diplomaat nii kõnes kui olekus. Alati viisakas ja aupaklik. Toomas Kahur tõi välja välisteenistuse eripärad, milleks peab valmis olema. Need on pidevalt muutuv geograafiline keskkond, ainevaldkond ja kolleegid. Samas selline rotatsioon loob viljaka pinnase mentorluseks.

Toomas Kahur eristas kahte tüüpi mentorlust:

1.     Spontaanne mentorlus. See on kui mõni kogenum kolleeg annab head nõu ja aitab tööprobleeme lahendada. Ka head suhted uute kolleegidega aitavad avada nii mõnegi suletud ukse. Toomas tõi välja metafoori, et üle oma varju hüppamiseks oota, kuni päike tõuseb kõrgele ja vari muutub lühemaks.

2.     Suunatud mentorlus. See on metoodiline ja teadvustatud lähenemine kellegi aitamiseks sh mentii poolne eesmärkide seadmine ja nende pidev jälgimine. Samas ta tõi välja et päris elus võib see muutuda kunstlikuks ja punnitatuks. Uue kolleegi toetamine ja suunamine peaks olema loomuomane ja iseenesest mõistetav.

Toomas Kahur eelistas spontaanset mentorlust suunatule.

Kolmas esineja oli ka avalikust sektorist, kuigi hoopis meediamaastikult. Eesti Televisioonis läbi viidud mentorprogrammist rääkis teletalent Urmas Vaino. Alguseks tõi ta kurva tõsiasjana välja, et ERR-is puudub personaliosakond ja töötajate arendamisele eriti tähelepanu ei pöörata. Kahjuks on sellel veidi kurvad tagajärjed, kuna ekraaninäod lahkuvad. Samuti pole organisatsioonil aru saamist, millised kompetentsid on seal töötavatel inimestel ja kuhu nad tahavad areneda. Selline puudujääk hakkas neid endid sisemiselt närima ja töötajad ise kutsusid ellu mentorprogrammi. Urmas Vaino tõi välja, et vanasti isegi toimis ringhäälingu süsteemis spontaanne mentorlus, mis valdavalt levis seltskondliku suhtlemise kaudu. Kuid tervislike eluviiside (mittesuitsetamine ja antialkoholism) laiem levik tõi kaasa kultuurimuutuse ja spontaansus suhtlusest kadus. Tänapäeval pigem teatakse heal juhul vaid seda millega keegi üldiselt tegeleb, kuid seda kuidas läheb, ei teata.

Teletöö eripärana ja seda just saatejuhi vaatevinklist lähtudes tõi Urmas Vaino välja oskuse toime tulla kuulsuse ja sellega kaasneva adrenaliiniga. Eestis on kuulsaks saada suhteliselt lihtne ja esimene edu on kiire tulema. Edust saadavast  adrenaliinist võib tekkida sõltuvus. Reaalne tegelikkus on hoopis igavam ja rutiinsem. Kuidas selle rutiiniga kohaneda, seda kahjuks kuskil ei õpetata ja kogemusi ei jagata. Igaüks peab ise oskama sellest olukorrast välja tulla, kui oskab. Kuulsaks saamisega kaasneb ka probleem, kuidas toime tulla avalikkuse survega ehk mida teised must arvavad? Ja kuidas toime tulla avaliku kriitikaga? Tõeline teleajakirjanik peab olema sisemiselt enesekindel ja veendunud oma eesmärkides.

Kõige nende eelnimetatud teemadega mentorprogrammi raames ka mentorpaarid töötavad. Kahjuks tulemustest sisulist ülevaadet ei saanud, kuid rõõmustav oli kuulda, et programm jätkub.

Vahelepõikena tõi Urmas Vaino välja, kuidas on tarbitava infohulk ajas muutunud. Jah, me elame infoühiskonnas ja tarbime internetti hommikust õhtuni. Selle illustreerimiseks näitas ta lasteraamatu Kus on Volli? pilti, kus suure sigri-migri ja rahvahulga seast tuleb üles leida punase tutimütsi ja fotoaparaadiga Volli. Esimesel korral kulub selleks päris palju aega. Nii on ka vajaliku info leidmisega internetist. Kuid kui juba tead, kus Volli on, siis läheb leidmine ruttu. Aga Volli on igal lehel uues kohas:)

Oma ettekande lõpus tundis Urmas Vaino ikkagi muret, et uusi ideid ja värskeid nägusid teleekraanile leida on keeruline. Ta tõi välja ka teletalendi tunnused:

·        Oskab sõnastada võimatu

·        Omab soovi vahendada infot

·        On keeleliselt andekas ja osav sõna kasutuses

·        Tema pilgus on hüpnotiseeriv jõud

·        Tal on võime muuta seda, mida teised temast selja taga räägivad ehk teisisõnu ta oskab üllatada

·        On valmis minema „sõtta“ oma põhimõtete eest

·        Tal on lõputu uudishimu ja võime küsida alati järgmine küsimus

·        Oskus taanduda väärikalt.

Kes tunneb end selles loetelus ära, siis kirjutage Urmasele urmas.vaino@gmail.com

 

Päeva lõpetas Fontese mentorprogrammi üks „ema“ Tiiu Allikvee, kes tegi ülevaate uuest coachingu meetodist. See on tahtecoaching ehk volition coaching, mis on välja töötatud Soomes Ria Parppei poolt (www.sparria.fi).

Tahtecoachingu kohaselt erinevad motivatsioon ja tahe. Motivatsioon on soov ja entusiasm saavutada eesmärk. Tahe on oskus üleval hoida tööindu. Tahe=elluviimise oskus.

Eesmärgini jõudmine eeldab rutiini ja oskust tulla toime katkestajatega. Igapäevaselt on niipalju asju, mis juhivad meie tähelepanu eesmärgilt ja segavad meil hoida fookust.

Võtmeküsimus on üles leida need valusad punktid, miks inimene ei saavuta oma tahet. Eesmärgi saavutamisel on mitu etappi.

·        Eesmärgi juhtimine: eesmärgi sisu ja tähenduslikus

·        Eneseusk: usk võimesse saavutada eesmärk ja usk võimesse mõjutada eesmärgi saavutamist

·        Elluviimine: tegevust suunavad ja toetavad protsessid.

Kahjuks meie organisatsioonid ei tegele inimeste eneseusu tõstmisega. Pigem juhid hävitavad alluvate eneseusku ja seda taastada on väga raske. Päris mõtlema panev fakt, eriti Eesti kontekstis, kus iga tööealine inimene on oluline.

Lõpetuseks lasi Tiiu osalejatel paarides läbi viia lühike 10 minutiline tahtecoachinguseanss. Mul õnnestus olla coachitav. Oma meelehärmiks avastasin, et ma võin olla veenev idee esitamisel, kuid miski segab mul uskumast selle saavutamisse. Mida teha?

Mis on mastermind?



Pilt internetist

Kui coachingus ja mentorluses on kaks selgelt eristuvat osapoolt, siis mastermind on grupikeskne tegevus. Mastermindi grupp on toetusgrupp, milles osalejatel on sarnased eesmärgid ehk teisisõnu mastermind grupp aitab sul ja grupiliikmetel oma eesmärke paremini püstitada ja nende täitmist jälgida.

Siinkohal ma kirjutangi oma kogemustest lähtuvalt sellest, mida mastermind grupi ellu kutsumisel silmas pidada ja kuidas mastermindi kohtumisi läbi viia.
 

Mastermind grupi eesmärgid või grupiliikmete eesmärgid võivad olla seotud nii töö, vaba aja, enesearengu või mis iganes valdkonnaga (nt väikeettevõtlus, kinnisvara arendus, elueesmärgi leidmine, kaalulangetamine, investeeringute analüüs, treeningud). Oluline on see, et grupiliikmetele oleks sarnased eesmärgid, sest siis toimib grupp efektiivse toetusgrupina.

Mastermindi väärtuseks ongi erinevate inimeste kogemused, teadmised ja oskused, mis grupi toel võimenduvad. Võimalusel, sõltuvalt eesmärgist võib grupi moodustada erinevate elualade inimestest, kellel võiks siiski olla sarnane eesmärk (näiteks ettevõtte loomine, arendamine). Sellisel juhul avaldub grupisünergia eriti võimsalt. Näiteks naisinvestorite klubi kaudu kogunenud  väikeettevõtluse grupis on grupiliikmetest tekkinud juba koostööpartnerid.

Mastermind grupis osalemine on vabatahtlik ja oma eesmärkide saavutamise eest vastutab iga grupiliige ise. Kindlasti aga eeldab osalemine grupis, et sa usaldad grupiliikmeid. Avatud suhtlemine ja probleemidest rääkimine aitab leida kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi ning teised saavad olla paremini toeks ja abiks. Rumalaid küsimusi ja probleeme mastemindis ei ole:), on vaid kitsaskohad, mida tuleb lahendada, et saaks edasi liikuda.

Mastermind grupi suuruseks võiks olla kuni 6 liiget. Sellisel juhul jäävad kokkusaamised aja piiresse. Optimaalne ühe kohtumise aeg on 1,5-2 tundi. Elu on näidanud, et selle aja vältel on inimesed üldjuhul keskendunud grupi tegevusele ja suudavad püsida nö lainel.

Mastermindi grupi kohtumiste kohaks võib valida nii mõne kohviku, restorani või ka privaatsemaid kohti. See sõltub grupiliikmete soovist ja võimalustest. Oluline on, et oleks võimalik  omavahel segamatult rääkida ja teisi kuulata.

Info liikumiseks kokkusaamiste välisel ajal on hea luua  eraldi facebooki grupp (salajane). Grupilehel saavad grupiliikmed jagada asjasse puutuvat infot, faile, artikleid ja muud, millest võib olla kasu grupi liikmete eesmärkide täitmisel. Seega tuleks grupi administraatori roll anda kõigile grupiliikmetele, sest siis saab lehel olevat infot igaüks hallata.  Facebooki grupi eeliseks on ka see, et kokkusaamised saab lisada üritusena ja selle järgi järge pidada, kes on kohtumisele tulemas. Samuti saab grupi/ürituse uudisvoogu lisada igaks kohtumiseks püstitatud eesmärgid. Siinkohal tahan rõhutada eesmärkide kirjaliku püstitamise olulisust. Teada ju on, et kirja pandud eesmärgid realiseeruvad paremini. Samuti aitab eesmärkide sõnastamine paremini teadvustada oma soove. Kirja pandud eesmärki on ka lihtsam meelde tuletada. Lisaks eesmärkidele oleme me oma väikeettevõtluse grupis hakanud ka esitama lühiülevaadet tehtud tegevustest eesmärkide täitmisel ehk lühikesi vahearuandeid. Just lühikesi, paar lihtlauset. Oluline on mitte koormata end ja teisi üleliigse infoga.

 Eraldi tahan rõhutada, et grupiliikmed ei võistle omavahel eesmärkide täitmisel, vaid pigem ikka toetavad ja ergutavad üksteist. Oluline on ka see, et kõik grupiliikmed on ühtemoodi pühendunud. See aitab hoida grupivaimu:)

 Mastermind grupil võib olla vedaja, kuid ei pea olema. Siinkohal ma rõhutangi mastermindi grupil ei ole juhti, sest grupi toimimise eripära ongi kõigi liikmete võrdne panustamine. Muidugi kokkusaamiste paremaks sujumiseks soovitan siiski grupiliikmetel omavahel kokkuleppida, et kes jälgib kokkusaamisel aja kasutust. Ajakasutuse jälgimine aitab tõhusamalt grupil hoida fookust käsitletavatel teemadel ehk, et kõik grupiliikmed saavad võrdselt sõna ja oma eesmärkidest rääkida. Vajadusel korraldab grupivedaja kokkusaamiste aegu. Grupivedaja roll võib igakord muutuda. Ei pea olema sama inimene.

 Grupiliikmete eesmärkide paremaks seadmiseks kasutada võib kasutada coachingu võtteid, aga mastermind grupp ei ole grupicoaching. Mastermindis on ikka igal ühel oma individuaalne eesmärk.

 Alati saab soovi korral osta sisse mõne põneva koolitaja või nõustaja teenuseid, kui sellest on kõigile kasu või on selle järgi vajadus. Aga see on juba grupisisene tegevus ja kokkulepe.

 Mastermind grupi tegemine ei ole keeruline, tuleb vaid leida samade huvidega ja eesmärkidega inimesed. Soovitan siiski teha nn eeluuring, et välja selgitada eesmärkide ühtsus ja sobivus. Ja siis jääb ainult veel esimese kokkusaamise aeg kokku leppida. Ülejäänu tuleb iseenesest. Edu!

 

Coaching, mentorlus ja mastermind

Mastermindi grupivedajate koolitusi läbi viies on minult küsitud, mis vahe coachingul, mentrolusel ja mastermindil? Lihtsamalt selgitades saab öelda, et omavahel sarnasemad on coaching ja mentorlus. Neist erinev on mastermind. Järgnevalt selgitan iga tegevust eraldi ja vajadusel ka neid omavahel võrreldes ja nõnda peaks nende tegevuste erinevused kui ka sarnasused rohkem selgemaks saama. Kuid ühte julgen kohe öelda, et inimese arengut ja eesmärkide saavutamist toetavad need kõik. Täna ma kirjutan coachingust kui ka veidi mentorlusest.

Alustame coachingust. Kahju, et ei ole seni leitud väga head ja tabavat eesti keelset vastet ingliskeelsele väljendile coaching kui ka sõnadele coach ja coachee. Otsetõlge treenimine, treener ja treenitav (spordi valdkonnas) ei anna kahjuks edasi selle metoodika sisu. Seega jään ka mina seekord veel ingliskeelsete terminite juurde. Oma olemuselt on coaching nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik.  Coaching on suurepärane võimalus saavutada eesmärke või leida probleemidele lahendusi.  Tavapärasest nõustamisest või mentorlusest erineb coachingu meetod sellepoolest, et lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult küsimusi ehk coach on nagu peegel, kes tagasisidestamise kaudu peegeldab tagasi coachee mõtted. Läbi selle leiab coachee oma küsimustele vastused enda seest. Samas küsib coach rohkem kui coachee endalt küsida julgeb, st ka ebamugavaid küsimusi. Ehk lihtsamini öeldes on coaching küsimuste küsimise kunst. Koolitustel õpetatakse valdavalt kahte meetodit – GROW mudelit ja lahenduskeskset lähenemist. Millise metoodika coach valib sõltub tema enda stiilist. Ma ise coachina tegutsedes olen valinud kord ühe, kord teise või siis segu hoopis mõlemast. Protsessi käigus vaatad, mis paremini töötab. Kõige tähtsam on, et  coachi poolt juhitav protsess peab toetama coachee jõudmist eesmärgile. Kusjuures coach ei pea teadma midagi coachee tegutsemisvaldkonnast, sest coach pole ei mentor ega otsene nõustaja. Coachi oskus on juhtida coachingu protsessi ja osata küsida küsimusi ning aktiivselt kuulata ja tagasisidet anda.

Milline näeb välja üks coachingu protsess?

Coachingu esimesel kohtumisel pannakse paika eesmärk, mille suunas coachee liikuma hakkab. Vahest tuleb inimene kohtumisele ühe eesmärgiga, kuid jutu käigus võib see muutuda või täpsustuda. Esimene kord ongi selline tutvumise ja kompamise kord. Samuti tekib esimesel kohtumisel usaldus. Ütlen kohe siinkohal ära, et usaldus on coachinguprotsessis kõige olulisem. Ilma usalduseta ei pruugi coachee oma eesmärke saavutada. Ma võrdleks coachi tööd natuke preestri omaga, sest coach on natuke nagu pihiema(isa). Coachee ausus oma probleemile otsa vaadata on juba pool võitu ja tugevad sammud eesmärgi ning lahenduse poole. Seega on ühe hea coachi põhitunnus usaldusväärsus. Tähtis on siinkohal rõhutada, et kõik, mida coachingu protsessis räägitakse jääbki sellesse protsessi.

 Coachingu kohtumised kestavad tavaliselt 1-1,5 tundi. Ning sõltuvalt eesmärgist kohtutakse kuni 6 korda, kas iga nädal või kahe nädala tagant. Selles kohtumiste sageduses lepivad coach ja coachee omavahel kokku. Samuti võib omavahel kokku leppida, kas kohtutakse igakord nn näost näkku või skype vahendusel või vahetatakse kirju. See sõltub coachingu teemast, eesmärgist, aga kõige rohkem coachee soovist, milline tegevusviis on talle kõige kasulikum. Mõnele sobib kõvasti mõtlemine ehk rääkimine, mõni jälle saab kirjutades oma mõtted ja tegemised selgemaks. Üks tegevus ei välista teist. Lisaks kohtumistele saab coach anda coacheele lahendada koduülesandeid. Mina olen andnud ka lugeda abistavaid raamatuid kui olen näinud, et see võib coacheele kasuks tulla.

Mida ma ise olen kõige rohkem coachingust õppinud? Coachi väljaõpet saades oli minu kõige suurem hirm, et ma ei oska kuulata. Samas on ju kuulamisoskus üks kõige tähtsam coachi oskus. Endale üllatusena avastasin, et see polegi nii raske kui sellele keskendud. Samuti õppisin ma avatud küsimusi esitama ja tagasisidet andma. Kõige suurem rõõm coachina tegutsemisest on tulnud coacheede tagasisidest, et nad saavutavad oma eesmärke, milleks nad coachinguprotsessi tulid. Kui coachee on rõõmus, siis on seda ka coach (peegel).

Mentorlus. Sellest tean ma kõige vähem, sest praktiliselt pole ma sellega ise kokku puutunud. Kuigi vahel olen ma soovinud, et mul võiks olla mentor. Kuid ilmselt pole ma osanud oma eesmärke nii hästi püstitada ega küsida, et oleks sellise inimese leidnud. Sestap tuginen siinkohal teiste teadmistele.  

Mentor on nagu õpetaja/spetsialist, kes aitab mingis valdkonnas järjepeale saada, jagades oma kogemusi ja õpetussõnu. Vahest on ju uut asja, ettevõtmist tegema hakates või uuele töökohale asudes hea saada omale mentor, sest igakord ei pea ju jalgratast ise leiutama hakkama. Targem on küsida neilt, kes on selle juba ehitanud. Sõitma peab, jah, ise õppima:)

Milline on olnud Sinu kogemus coachingu ja mentrolusega? Palun jaga oma kogemusi kommentaarina.

Kokkuvõte majanduskonverentsist

Sellel kolmapäeval (11.11.2015) osalesin majanduskonverentsil Eesti majanduse kurss 2016. aastal. Kirjutasin sellest lühikokkuvõtte.

Kas on oodata majanduskasvu? Sellise küsimuse esitasid majanduskonverentsil esinejad. Mis mulje mulle jäi? Esinejad olid nii avalikust kui erasektorist, kusjuures minule jäi mulje, et avaliku sektori esindajad elavad nn „vanas“ majandusmudelis ja erasektor „uues“. Miks? Sellest järgnevalt.

Avaliku sektori esindajad (Eesti Pank ja Töötukassa) elavad veel nn vana majanduse mullis,  kus on oluline majanduskasv, räägitakse eesti tööjõu tagasihoidlikust tootlikkusest ning segastest tööjõu aktiivsust tõstvatest reformidest. Kusjuures minu küsimusele, mis need aktiivsust tõstvad reformid on, ei osanud Eesti Panga esindaja Kaspar Oja vastata. Ühesõnaga loodeti vanadele mudelitele ehk riigi sisesele, mitte riikide ülesele arengule. Samuti loodetakse jätkuvalt, et majanduse kasvumootoriks on kasvav eratarbimine. Samas toon siinkohal välja mõned positiivsed tähelepanekud Eesti Panga (Ardo Hansson) ja Töötukassa (Reelika Leetmaa) esindajate ettekannetest:

• ·         Senist kiiret majanduskasvu enam oodata ei ole mõtet, pigem kasvuprognoosid aeglustuvad. Eesti majanduse areng sõltub meie naabritest (kehvemini läheb praegu Soomel ja Venemaal ja paremini läheb Rootsil, Lätil ja ka Leedul).
• ·         Eesti on jõudnud rikastele riikidele järele just majanduskasvutempo osas. Ehk majandus kasvab mõõdukas tempos ja oodata on nii 2% kasvu.

• ·         Kapitalirakendatuse tase on tõusnud st päris palju on investeeritud masinatesse, kuid vananev tööjõud võib siiski osutada pikas perspektiivis probleemiks. Aastaks 2040 on üle poole aktiivsest tööjõust üle 50 aastased
• ·         Mõelda tuleb lastega kodus olevate emade paremale kaasatusele tööturul.  Samas Eesti tööturul puuduvad võimalused paindlikuks (palga)tööks.

 

Huvitavad ettekanded riikide arengutest tegid nii Marko Mihkelson Riigikogust kui ka Oliver Ait Eesti Välispoliitika Instituudist. Marko Mihkelson rääkis ilustamata sellest, mis tegelikult Venemaal toimub. Venemaa käsitleb end kui iseseisvat tsivilisatsiooni, mida toetab mitteliberaalne juhikeskne demokraatia.  Venemaa majandusele on pärssivalt mõjunud jätkuv naftahindade langus, tehnoloogiline mahajäämus ja puudulik juhtimine. Tugev tendents on kasvavale militariseerimisele. Venemaa sulgeb end muule maailmale. See väljendub juba toimunud välismaiste kaupade müügipiirangutes, kui ka näiteks selles, et Venemaal tegutsevatel IT firmadel tuleb enne välismaise tarkvara soetamist tõestada, et see on vajalik nende tegevuses ja Venemaist analoogi pole. Venemaa ametnikel on keelatud lennata EL-i lennufirmadega. Samuti on hakanud vähenema Vene turistide arv välismaal, kuid minu arvates see võib olla ka põhjustatud üldisest kehvast majandusolukorrast Venemaal ehk inimestel pole enam vaba raha reisimiseks.

Maailma jaoks end sulgemas ka suur Hiina Rahvavabariik, aga hoopis teistel kaalutlustel kui Venemaa.  Hiina suund on üleminek tootmisele ja valitsuse investeeringutele baseeruvalt majandusmudelilt tarbimisele ja teenustele baseeruvale mudelile. Hiinas on jõudsalt kasvamas tugev keskklass, kes enam ei taha osta odavat ja ebakvaliteetset kaupa. Jõudsalt on kasvamas haridus ja IT sektor. Panustatakse innovatsioonile, puhtale keskkonnale, digitaalmeediale ja sotsiaalteenustele. Palju on kombineeritud e- teenuseid, kus on ühendatud kauba ostmine, maksmine ja transport. Ehk kui lähed poodi, siis lased puldiga üle soovitud kaupade ning järgmisel hetkel on need pakitud, nende eest on makstud ja need on saadetud sulle koju ukse taha.

Hiina töötab välja mudeleid, mis on kasutatavad ainult Hiinas ehk teisisõnu välja töötatud lahendusi muule maailmale rakendada ei saa. Muidu on Hiina samuti otsa vaatamas vananevale rahvastikule, mida püütakse nüüd ühe lapse poliitika lõdvendamisega veidi noorendada.

 

Põneva ettekande tegi Mikk Talpsepp teemal, mis toimub tänastel aktsiaturgudel? USA börsi osas oli tal huvitav ja mõtlemapanev tähelepanek. Nimelt USA S&P 500 ettevõtete aktsiate tagasiostud ja makstud dividendid on võrdsed ärikasumiga. Teisisõnu, et ettevõtted teenivad vähem kui nad tagasi aktsionäridele annavad. Kui väljaostud vähenevad, siis kaob turgudelt raha ja tekib kriis. Kriisi võib tekitada ka see, kui EUR-i kursi langusest kahju kannatajad selguvad (peamiselt finantsettevõtted). Lihtsamini öeldes EUR/USD kurss kukkus 2014. aastal 1.40 pealt 1.05 peale ning finantsasutused, kes USD-is sisse laenasid ja EUR-is välja, hakkavad kahjumit tootma.  Mikk ennustas ka mõningast intressimäärade tõusu, kuid mitte märkimisväärset, nii 0,25%, kuid seda pigem selleks, et USA föderaalreserv saaks intresse tulevikus jälle langetada.

Kuhu Mikk Talpsepp investeerida soovitas? Energiasektor, Pärsia Lahe piirkond, Venemaa, Hiina, Kreeka, Brasiilia. Vähem atraktiivsemaks pidas ta finantssektorit, USA aktsiaid, Euroopa aktsiaid, lennundust ja autotootjaid. Minule endale imponeeris Miku käsitlus, et investeerida tasub tervisliku rahvastikupüramiidiga riikidesse, näiteks Brasiiliasse. Samas Aafrikasse (kus on kõige kiiremini kasvav rahvastik loomuliku iibe tulemusel)  ta investeerida ei soovitanud ja seda pigem Aafrika piirkonna segase riikide poliitika kui ka kättesaamatute finantsinstrumentide tõttu. Lennunduse riskina tõi ta välja potentsiaalse nafta hindade tõusu. Ilmselt nafta hinnad lähitulevikus ei tõuse, sest Pärsia lahe riikide taktika on nõrgestada Venemaa naftatootjaid kui ka USA kildnafta tootjaid ja ajada nad pankrotti. Alles peale seda võivad hakata nafta hinnad tõusma.

Kriisi võimalike põhjustajatena nimetas Mikk veel riikide jätkuvalt kasvavat võlakoormust, kuid ka mitte nii realiseeruvat võimalust, et osad EL riigid (nt Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Iirimaa, Hispaania jne) kuulutatakse maksevõimetuks. Kuid see on vähetõenäoline, sest see tähendaks EL lagunemist, kuid seda ei soovi Saksamaa, kes ekspordib suure osa oma toodangust just EL siseselt.

 

Uus normaalsus on juba käes

Transiidiekspert Raivo Vare rääkis ausalt  sellest, mis majanduses tegelikult toimub. Arvata, et tuleb uus majandus, on juba hilja, sest nn uus normaalsus on juba ammu käes. Näitena tõi ta Economistis ilmunud ülevaate majanduse arengust ja üldmahust. Nimelt kuni 15. sajandini muutus maailm suht vähe, inimesed elasid ühetaolist ja stabiilset elu. Alates 15.- 16. sajandist hakkas see muutuma, 19. sajandil toimus tänu industrialiseerimisele hüpe ning 20. sajandil hoolimata kahest maailmasõjast toimus murrang. Viimased viis sajandit ongi majanduskasv tohutult kiirenenud. Ta tõi näitena, et käesoleva 21. sajandi esimese 15 aastaga on toodetud 40% 20. sajandi majandusmahust. Seda suuresti tehnoloogiale ja globaliseerumisele. Rahvusvaheline kaubandus on kiirenevalt ennetanud majanduskasvu st rahvusvaheline kaubandus on kasvanud kiiremini kui majandus. See on ka loonud illusiooni eriti suurest kiirusest. Kuid siinkohal märkis Raivo Vare, et maailm on hakanud regionaliseeruma. See väljendub logistikas ja transpordis. Oluliselt on vähenenud üle ookeani laevatransport ning pigem on kasvanud kaubaveod regionaalsetes kanalites (nt Aasia sisesed veod).

Maailmamajandust mõjutab järjest suurem urbaniseerumine. See on seotud keskklassi kasvuga, kuid seda pigem Aasias, eeskätt Hiinas. Hiina hakkab oma majanduse jaoks rohkem tootma kui väljapoole. Keskklass hakkab koonduma megalinnadesse, mis asuvad maakera keskvööndis, valdavalt Aasias, Aafrikas, vähem Lõuna Ameerikas. Euroopasse tekib kolm megalinna – Pariis, Moskva ja Istanbul.

Eesti elu kohta ütles Raivo Vare, et eestlased elavad super hästi. Meie majandust on vedanud tarbimine, kuid alles nüüd on majandus taastunud 2008. a kriisieelsele tasemele. Kesk- Euroopa investorid pidid Eesti vastu huvi tundma. Ja ta rõhutas, et praegu on võimaluste maa ja seda tuleb kasutada.

Start up ettevõtja Kaidi Ruusalepp rääkis elavalt oma kõige uuemast ettevõtmisest, milleks on start up ettevõtte Funderbeami arendamine. Funderbeami näol saab olema tegemist nn ametliku väärtpaberibörsi alternatiiviga investeerijatele, kes soovivad oma raha paigutada varajase faasi tehnoloogia ettevõtetesse. See uus börs hakkab olema piirideülene.

Start upidest rääkides rõhutas Kaidi seda, et start up ettevõttega on siis tegemist kui seda ärimudelit saab eksportida. Samuti kui minna start up ettevõttega suurele turule, siis peab ettevõttel olema suur toode ja see peab olema valmis konkureerima. Suurel turul toote arenduseks aega ei ole. Väga palju raha start upidele liigub USAs. Samas näiteks Jaapanis on selline praktika, et suured kontsernid ostavad start upide arendusi üles. Üldiselt pidigi suund olema selles suunas, et väikeettevõtjad on sageli innovatiivsemad. Suurte kontsernide mahv läheb kontsernide juhtimisele, aga mitte toodete innovatiivsele arendusele. Kaidi tõi näiteks, et suurte autotootjate poolt toodetud autod on täis väikeste start upide poolt loodud täiendusi.

Kaidi Ruusalepp rõõmustas, et Eesti start upidel on maailmas väga hea maine (suuresti tänu Skypele ja Transferwisele). Samuti on võimalus start up juhtidel koguda hulga rahvusvahelist juhtimiskogemust. Siinkohal tõi Kaidi näitena iseenda, et ta on viimasel ajal omandanud kordades rohkem kogemusi kui oma varasemas tööelus. Ettevõtjatele on oluline koostöövõrgustik.

 

Threod Systemi tegevjuht Sten Reimann rääkis põnevalt drooniärist ja mitte väiketarbija droonidest, vaid julgeolekuks kui ka ettevõtluse (põllumajandus) arendamiseks kasutatavatest droonidest. Täna saab droonidega vaadata, kuulata ja mõõta ning midagi ei jää enam saladuseks. Tegemist on kindlasti meie elukorraldust muutva valdkonnaga, mis on alles suht lapsekingades. Samas raha, mis seal liigub, on suur.

 

Päeva lõpetas Kristjan Lepik Eesti Arengufondist, rääkides, mis on toimunud maailmamajanduses ja kuidas sellega kohaneda. Nagu me isegi teame, on rahatrüki tulemusel toimunud suur finantsinstrumentide kasv. Rahatrükk on avaldanud mõju ka turgude volatiilsusele.

Mis toimub tulevikus? Kindlasti suur tööstuse automatiseerumine, mis jätkub. Näiteks logistikas on inimtööjõud asendumas robotitega. Enam ei toimeta laoplatsidel autod koos autojuhtidega, vaid lihtsalt kaubakonteinereid veavad isejuhtivad alused. Robotite kasutamine laieneb ka tavatarbimisse. Isejuhtivad autod muudavad meie maailma rohkem kui me täna ette kujutada oskame. Plahvatuslikult kasvab igasuguste sensorite arv (ka droonikandjatel olevad), tohutult kogutakse meie kohta igatsugu erinevaid andmeid. Mida nende andmetega teha? Oluline on kogutud andmete kvalitatiivne analüüs.

Tuleviku äris ei ole enam üksikud meistrid ega ka suured kontsernid. Tuleviku äri on koostöövõrgustik. Täna kasvavale noorte põlvkonnale on olulisem töö sisu kui selle eest saadav tasu. Töö peab olema väljakutsuv ja tähendust loov. Tulevikus hakkavad riigid kui ka ettevõtted võitlema talentide pärast. Kusjuures mujal maailmas on inseneriharidusega inimeste hõive eraettevõtluses oluliselt suurem kui Eestis. Seega meil on arenguruumi ja noortel tasub tõsiselt mõelda, mida õppida ja mille nimel pingutada, et olla konkurentsivõimeline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga huvitava päevaga ja ma ise sain palju kinnitusi seni loetule ja mõeldule. Ma ise võtsin suvel Coursera veebikeskkonna kaudu Pennsylvania Ülikooli kursuse Globaalsetest sotsiaalsetest ja majanduslikest trendidest. Tegemist oli põneva ja maailmast aru saamist avardava kursusega. Kui mahti saan, siis teen sellest ka kokkuvõtte. Lugemiseni!