Kokkuvõte majanduskonverentsist

Sellel kolmapäeval (11.11.2015) osalesin majanduskonverentsil Eesti majanduse kurss 2016. aastal. Kirjutasin sellest lühikokkuvõtte.

Kas on oodata majanduskasvu? Sellise küsimuse esitasid majanduskonverentsil esinejad. Mis mulje mulle jäi? Esinejad olid nii avalikust kui erasektorist, kusjuures minule jäi mulje, et avaliku sektori esindajad elavad nn „vanas“ majandusmudelis ja erasektor „uues“. Miks? Sellest järgnevalt.

Avaliku sektori esindajad (Eesti Pank ja Töötukassa) elavad veel nn vana majanduse mullis,  kus on oluline majanduskasv, räägitakse eesti tööjõu tagasihoidlikust tootlikkusest ning segastest tööjõu aktiivsust tõstvatest reformidest. Kusjuures minu küsimusele, mis need aktiivsust tõstvad reformid on, ei osanud Eesti Panga esindaja Kaspar Oja vastata. Ühesõnaga loodeti vanadele mudelitele ehk riigi sisesele, mitte riikide ülesele arengule. Samuti loodetakse jätkuvalt, et majanduse kasvumootoriks on kasvav eratarbimine. Samas toon siinkohal välja mõned positiivsed tähelepanekud Eesti Panga (Ardo Hansson) ja Töötukassa (Reelika Leetmaa) esindajate ettekannetest:

• ·         Senist kiiret majanduskasvu enam oodata ei ole mõtet, pigem kasvuprognoosid aeglustuvad. Eesti majanduse areng sõltub meie naabritest (kehvemini läheb praegu Soomel ja Venemaal ja paremini läheb Rootsil, Lätil ja ka Leedul).
• ·         Eesti on jõudnud rikastele riikidele järele just majanduskasvutempo osas. Ehk majandus kasvab mõõdukas tempos ja oodata on nii 2% kasvu.

• ·         Kapitalirakendatuse tase on tõusnud st päris palju on investeeritud masinatesse, kuid vananev tööjõud võib siiski osutada pikas perspektiivis probleemiks. Aastaks 2040 on üle poole aktiivsest tööjõust üle 50 aastased
• ·         Mõelda tuleb lastega kodus olevate emade paremale kaasatusele tööturul.  Samas Eesti tööturul puuduvad võimalused paindlikuks (palga)tööks.

 

Huvitavad ettekanded riikide arengutest tegid nii Marko Mihkelson Riigikogust kui ka Oliver Ait Eesti Välispoliitika Instituudist. Marko Mihkelson rääkis ilustamata sellest, mis tegelikult Venemaal toimub. Venemaa käsitleb end kui iseseisvat tsivilisatsiooni, mida toetab mitteliberaalne juhikeskne demokraatia.  Venemaa majandusele on pärssivalt mõjunud jätkuv naftahindade langus, tehnoloogiline mahajäämus ja puudulik juhtimine. Tugev tendents on kasvavale militariseerimisele. Venemaa sulgeb end muule maailmale. See väljendub juba toimunud välismaiste kaupade müügipiirangutes, kui ka näiteks selles, et Venemaal tegutsevatel IT firmadel tuleb enne välismaise tarkvara soetamist tõestada, et see on vajalik nende tegevuses ja Venemaist analoogi pole. Venemaa ametnikel on keelatud lennata EL-i lennufirmadega. Samuti on hakanud vähenema Vene turistide arv välismaal, kuid minu arvates see võib olla ka põhjustatud üldisest kehvast majandusolukorrast Venemaal ehk inimestel pole enam vaba raha reisimiseks.

Maailma jaoks end sulgemas ka suur Hiina Rahvavabariik, aga hoopis teistel kaalutlustel kui Venemaa.  Hiina suund on üleminek tootmisele ja valitsuse investeeringutele baseeruvalt majandusmudelilt tarbimisele ja teenustele baseeruvale mudelile. Hiinas on jõudsalt kasvamas tugev keskklass, kes enam ei taha osta odavat ja ebakvaliteetset kaupa. Jõudsalt on kasvamas haridus ja IT sektor. Panustatakse innovatsioonile, puhtale keskkonnale, digitaalmeediale ja sotsiaalteenustele. Palju on kombineeritud e- teenuseid, kus on ühendatud kauba ostmine, maksmine ja transport. Ehk kui lähed poodi, siis lased puldiga üle soovitud kaupade ning järgmisel hetkel on need pakitud, nende eest on makstud ja need on saadetud sulle koju ukse taha.

Hiina töötab välja mudeleid, mis on kasutatavad ainult Hiinas ehk teisisõnu välja töötatud lahendusi muule maailmale rakendada ei saa. Muidu on Hiina samuti otsa vaatamas vananevale rahvastikule, mida püütakse nüüd ühe lapse poliitika lõdvendamisega veidi noorendada.

 

Põneva ettekande tegi Mikk Talpsepp teemal, mis toimub tänastel aktsiaturgudel? USA börsi osas oli tal huvitav ja mõtlemapanev tähelepanek. Nimelt USA S&P 500 ettevõtete aktsiate tagasiostud ja makstud dividendid on võrdsed ärikasumiga. Teisisõnu, et ettevõtted teenivad vähem kui nad tagasi aktsionäridele annavad. Kui väljaostud vähenevad, siis kaob turgudelt raha ja tekib kriis. Kriisi võib tekitada ka see, kui EUR-i kursi langusest kahju kannatajad selguvad (peamiselt finantsettevõtted). Lihtsamini öeldes EUR/USD kurss kukkus 2014. aastal 1.40 pealt 1.05 peale ning finantsasutused, kes USD-is sisse laenasid ja EUR-is välja, hakkavad kahjumit tootma.  Mikk ennustas ka mõningast intressimäärade tõusu, kuid mitte märkimisväärset, nii 0,25%, kuid seda pigem selleks, et USA föderaalreserv saaks intresse tulevikus jälle langetada.

Kuhu Mikk Talpsepp investeerida soovitas? Energiasektor, Pärsia Lahe piirkond, Venemaa, Hiina, Kreeka, Brasiilia. Vähem atraktiivsemaks pidas ta finantssektorit, USA aktsiaid, Euroopa aktsiaid, lennundust ja autotootjaid. Minule endale imponeeris Miku käsitlus, et investeerida tasub tervisliku rahvastikupüramiidiga riikidesse, näiteks Brasiiliasse. Samas Aafrikasse (kus on kõige kiiremini kasvav rahvastik loomuliku iibe tulemusel)  ta investeerida ei soovitanud ja seda pigem Aafrika piirkonna segase riikide poliitika kui ka kättesaamatute finantsinstrumentide tõttu. Lennunduse riskina tõi ta välja potentsiaalse nafta hindade tõusu. Ilmselt nafta hinnad lähitulevikus ei tõuse, sest Pärsia lahe riikide taktika on nõrgestada Venemaa naftatootjaid kui ka USA kildnafta tootjaid ja ajada nad pankrotti. Alles peale seda võivad hakata nafta hinnad tõusma.

Kriisi võimalike põhjustajatena nimetas Mikk veel riikide jätkuvalt kasvavat võlakoormust, kuid ka mitte nii realiseeruvat võimalust, et osad EL riigid (nt Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Iirimaa, Hispaania jne) kuulutatakse maksevõimetuks. Kuid see on vähetõenäoline, sest see tähendaks EL lagunemist, kuid seda ei soovi Saksamaa, kes ekspordib suure osa oma toodangust just EL siseselt.

 

Uus normaalsus on juba käes

Transiidiekspert Raivo Vare rääkis ausalt  sellest, mis majanduses tegelikult toimub. Arvata, et tuleb uus majandus, on juba hilja, sest nn uus normaalsus on juba ammu käes. Näitena tõi ta Economistis ilmunud ülevaate majanduse arengust ja üldmahust. Nimelt kuni 15. sajandini muutus maailm suht vähe, inimesed elasid ühetaolist ja stabiilset elu. Alates 15.- 16. sajandist hakkas see muutuma, 19. sajandil toimus tänu industrialiseerimisele hüpe ning 20. sajandil hoolimata kahest maailmasõjast toimus murrang. Viimased viis sajandit ongi majanduskasv tohutult kiirenenud. Ta tõi näitena, et käesoleva 21. sajandi esimese 15 aastaga on toodetud 40% 20. sajandi majandusmahust. Seda suuresti tehnoloogiale ja globaliseerumisele. Rahvusvaheline kaubandus on kiirenevalt ennetanud majanduskasvu st rahvusvaheline kaubandus on kasvanud kiiremini kui majandus. See on ka loonud illusiooni eriti suurest kiirusest. Kuid siinkohal märkis Raivo Vare, et maailm on hakanud regionaliseeruma. See väljendub logistikas ja transpordis. Oluliselt on vähenenud üle ookeani laevatransport ning pigem on kasvanud kaubaveod regionaalsetes kanalites (nt Aasia sisesed veod).

Maailmamajandust mõjutab järjest suurem urbaniseerumine. See on seotud keskklassi kasvuga, kuid seda pigem Aasias, eeskätt Hiinas. Hiina hakkab oma majanduse jaoks rohkem tootma kui väljapoole. Keskklass hakkab koonduma megalinnadesse, mis asuvad maakera keskvööndis, valdavalt Aasias, Aafrikas, vähem Lõuna Ameerikas. Euroopasse tekib kolm megalinna – Pariis, Moskva ja Istanbul.

Eesti elu kohta ütles Raivo Vare, et eestlased elavad super hästi. Meie majandust on vedanud tarbimine, kuid alles nüüd on majandus taastunud 2008. a kriisieelsele tasemele. Kesk- Euroopa investorid pidid Eesti vastu huvi tundma. Ja ta rõhutas, et praegu on võimaluste maa ja seda tuleb kasutada.

Start up ettevõtja Kaidi Ruusalepp rääkis elavalt oma kõige uuemast ettevõtmisest, milleks on start up ettevõtte Funderbeami arendamine. Funderbeami näol saab olema tegemist nn ametliku väärtpaberibörsi alternatiiviga investeerijatele, kes soovivad oma raha paigutada varajase faasi tehnoloogia ettevõtetesse. See uus börs hakkab olema piirideülene.

Start upidest rääkides rõhutas Kaidi seda, et start up ettevõttega on siis tegemist kui seda ärimudelit saab eksportida. Samuti kui minna start up ettevõttega suurele turule, siis peab ettevõttel olema suur toode ja see peab olema valmis konkureerima. Suurel turul toote arenduseks aega ei ole. Väga palju raha start upidele liigub USAs. Samas näiteks Jaapanis on selline praktika, et suured kontsernid ostavad start upide arendusi üles. Üldiselt pidigi suund olema selles suunas, et väikeettevõtjad on sageli innovatiivsemad. Suurte kontsernide mahv läheb kontsernide juhtimisele, aga mitte toodete innovatiivsele arendusele. Kaidi tõi näiteks, et suurte autotootjate poolt toodetud autod on täis väikeste start upide poolt loodud täiendusi.

Kaidi Ruusalepp rõõmustas, et Eesti start upidel on maailmas väga hea maine (suuresti tänu Skypele ja Transferwisele). Samuti on võimalus start up juhtidel koguda hulga rahvusvahelist juhtimiskogemust. Siinkohal tõi Kaidi näitena iseenda, et ta on viimasel ajal omandanud kordades rohkem kogemusi kui oma varasemas tööelus. Ettevõtjatele on oluline koostöövõrgustik.

 

Threod Systemi tegevjuht Sten Reimann rääkis põnevalt drooniärist ja mitte väiketarbija droonidest, vaid julgeolekuks kui ka ettevõtluse (põllumajandus) arendamiseks kasutatavatest droonidest. Täna saab droonidega vaadata, kuulata ja mõõta ning midagi ei jää enam saladuseks. Tegemist on kindlasti meie elukorraldust muutva valdkonnaga, mis on alles suht lapsekingades. Samas raha, mis seal liigub, on suur.

 

Päeva lõpetas Kristjan Lepik Eesti Arengufondist, rääkides, mis on toimunud maailmamajanduses ja kuidas sellega kohaneda. Nagu me isegi teame, on rahatrüki tulemusel toimunud suur finantsinstrumentide kasv. Rahatrükk on avaldanud mõju ka turgude volatiilsusele.

Mis toimub tulevikus? Kindlasti suur tööstuse automatiseerumine, mis jätkub. Näiteks logistikas on inimtööjõud asendumas robotitega. Enam ei toimeta laoplatsidel autod koos autojuhtidega, vaid lihtsalt kaubakonteinereid veavad isejuhtivad alused. Robotite kasutamine laieneb ka tavatarbimisse. Isejuhtivad autod muudavad meie maailma rohkem kui me täna ette kujutada oskame. Plahvatuslikult kasvab igasuguste sensorite arv (ka droonikandjatel olevad), tohutult kogutakse meie kohta igatsugu erinevaid andmeid. Mida nende andmetega teha? Oluline on kogutud andmete kvalitatiivne analüüs.

Tuleviku äris ei ole enam üksikud meistrid ega ka suured kontsernid. Tuleviku äri on koostöövõrgustik. Täna kasvavale noorte põlvkonnale on olulisem töö sisu kui selle eest saadav tasu. Töö peab olema väljakutsuv ja tähendust loov. Tulevikus hakkavad riigid kui ka ettevõtted võitlema talentide pärast. Kusjuures mujal maailmas on inseneriharidusega inimeste hõive eraettevõtluses oluliselt suurem kui Eestis. Seega meil on arenguruumi ja noortel tasub tõsiselt mõelda, mida õppida ja mille nimel pingutada, et olla konkurentsivõimeline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga huvitava päevaga ja ma ise sain palju kinnitusi seni loetule ja mõeldule. Ma ise võtsin suvel Coursera veebikeskkonna kaudu Pennsylvania Ülikooli kursuse Globaalsetest sotsiaalsetest ja majanduslikest trendidest. Tegemist oli põneva ja maailmast aru saamist avardava kursusega. Kui mahti saan, siis teen sellest ka kokkuvõtte. Lugemiseni!