Mastermindi grupivedajate koolitusi läbi viies on minult küsitud,
mis vahe coachingul, mentrolusel ja mastermindil? Lihtsamalt selgitades saab
öelda, et omavahel sarnasemad on coaching ja mentorlus. Neist erinev on
mastermind. Järgnevalt selgitan iga tegevust eraldi ja vajadusel ka neid
omavahel võrreldes ja nõnda peaks nende tegevuste erinevused kui ka sarnasused rohkem
selgemaks saama. Kuid ühte julgen kohe öelda, et inimese arengut ja eesmärkide saavutamist
toetavad need kõik. Täna ma kirjutan coachingust kui ka veidi mentorlusest.
Alustame coachingust.
Kahju, et ei ole seni leitud väga head ja tabavat eesti keelset vastet
ingliskeelsele väljendile coaching kui ka sõnadele coach ja coachee. Otsetõlge
treenimine, treener ja treenitav (spordi valdkonnas) ei anna kahjuks edasi
selle metoodika sisu. Seega jään ka mina seekord veel ingliskeelsete terminite
juurde. Oma olemuselt on coaching nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik. Coaching on suurepärane võimalus saavutada eesmärke
või leida probleemidele lahendusi. Tavapärasest
nõustamisest või mentorlusest erineb coachingu meetod sellepoolest, et
lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult
küsimusi ehk coach on nagu peegel, kes tagasisidestamise kaudu peegeldab tagasi
coachee mõtted. Läbi selle leiab coachee oma küsimustele vastused enda seest.
Samas küsib coach rohkem kui coachee endalt küsida julgeb, st ka ebamugavaid
küsimusi. Ehk lihtsamini öeldes on coaching küsimuste küsimise kunst.
Koolitustel õpetatakse valdavalt kahte meetodit – GROW mudelit ja
lahenduskeskset lähenemist. Millise metoodika coach valib sõltub tema enda
stiilist. Ma ise coachina tegutsedes olen valinud kord ühe, kord teise või siis segu hoopis mõlemast. Protsessi käigus vaatad, mis paremini töötab. Kõige tähtsam on, et coachi poolt juhitav protsess peab toetama
coachee jõudmist eesmärgile. Kusjuures coach ei pea teadma midagi coachee
tegutsemisvaldkonnast, sest coach pole ei mentor ega otsene nõustaja. Coachi
oskus on juhtida coachingu protsessi ja osata küsida küsimusi ning aktiivselt
kuulata ja tagasisidet anda.
Milline näeb välja üks coachingu protsess?
Coachingu esimesel kohtumisel pannakse paika eesmärk, mille
suunas coachee liikuma hakkab. Vahest tuleb inimene kohtumisele ühe eesmärgiga,
kuid jutu käigus võib see muutuda või täpsustuda. Esimene kord ongi selline
tutvumise ja kompamise kord. Samuti tekib esimesel kohtumisel usaldus. Ütlen
kohe siinkohal ära, et usaldus on coachinguprotsessis kõige olulisem. Ilma usalduseta
ei pruugi coachee oma eesmärke saavutada. Ma võrdleks coachi tööd natuke preestri
omaga, sest coach on natuke nagu pihiema(isa). Coachee ausus oma probleemile
otsa vaadata on juba pool võitu ja tugevad sammud eesmärgi ning lahenduse poole. Seega
on ühe hea coachi põhitunnus usaldusväärsus. Tähtis on siinkohal rõhutada, et kõik,
mida coachingu protsessis räägitakse jääbki sellesse protsessi.
Coachingu kohtumised
kestavad tavaliselt 1-1,5 tundi. Ning sõltuvalt eesmärgist kohtutakse kuni 6
korda, kas iga nädal või kahe nädala tagant. Selles kohtumiste sageduses
lepivad coach ja coachee omavahel kokku. Samuti võib omavahel kokku leppida,
kas kohtutakse igakord nn näost näkku või skype vahendusel või vahetatakse
kirju. See sõltub coachingu teemast, eesmärgist, aga kõige rohkem coachee
soovist, milline tegevusviis on talle kõige kasulikum. Mõnele sobib kõvasti
mõtlemine ehk rääkimine, mõni jälle saab kirjutades oma mõtted ja tegemised
selgemaks. Üks tegevus ei välista teist. Lisaks kohtumistele saab coach anda coacheele
lahendada koduülesandeid. Mina olen andnud ka lugeda abistavaid raamatuid kui
olen näinud, et see võib coacheele kasuks tulla.
Mida ma ise olen kõige rohkem coachingust õppinud? Coachi
väljaõpet saades oli minu kõige suurem hirm, et ma ei oska kuulata. Samas on ju
kuulamisoskus üks kõige tähtsam coachi oskus. Endale üllatusena avastasin, et
see polegi nii raske kui sellele keskendud. Samuti õppisin ma avatud küsimusi
esitama ja tagasisidet andma. Kõige suurem rõõm coachina tegutsemisest on
tulnud coacheede tagasisidest, et nad saavutavad oma eesmärke, milleks nad coachinguprotsessi
tulid. Kui coachee on rõõmus, siis on seda ka coach (peegel).
Mentorlus. Sellest tean ma kõige vähem, sest
praktiliselt pole ma sellega ise kokku puutunud. Kuigi vahel olen ma soovinud,
et mul võiks olla mentor. Kuid ilmselt pole ma osanud oma eesmärke nii hästi
püstitada ega küsida, et oleks sellise inimese leidnud. Sestap tuginen
siinkohal teiste teadmistele.
Mentor on nagu õpetaja/spetsialist, kes aitab mingis
valdkonnas järjepeale saada, jagades oma kogemusi ja õpetussõnu. Vahest on ju
uut asja, ettevõtmist tegema hakates või uuele töökohale asudes hea saada omale
mentor, sest igakord ei pea ju jalgratast ise leiutama hakkama. Targem on
küsida neilt, kes on selle juba ehitanud. Sõitma peab, jah, ise õppima:)
Milline on olnud Sinu kogemus coachingu ja mentrolusega?
Palun jaga oma kogemusi kommentaarina.
