teisipäev, 15. detsember 2015

Coachingust maailmakohviku stiilis


8. detsembril osalesin Tallinna Ülikoolis koolitusel teemal supervisioon, coaching, mentorlus, kovisioon - mis need on?

Koolituse korraldajateks olid Tallinna Ülikooli andragoogika üliõpilased ja noortele omaselt toimus koolitus maailmakohviku stiilis ehk siis mentorid, coachid istusid ühe kohapeal ja õppijad liikusid ringi.

Esimene ring oli Kaidi Peetsi juures. Alustuseks küsis ta: Kuidas see, miks sa siin oled, aitab sind jõuda sinna, kus sa oled 3 aasta pärast? Selline küsimus sunnib vaatama veidi kaugemale tänasest päevast ning aru saada, kuhu lähed või oled minemas? Sageli keskendume me liiga palju tänasele päevale ja tunneme sellepärast stressi. Teades oma pikemaid eesmärke, aitab see mõista tänast päeva paremini ning tänased õnnestumised, aga ka ebaõnnestumised saavad selgema tähenduse. Siis tuli järgmine küsimus: Kujuta ette, et on su 75. a juubel. Milline kõne sulle peetakse? Mulle peetav kõne algas: Pool oma elust ta eksles ja valmistad end ette ja pool oma elust on ta teinud seda, milleks ta loodud on. Ta on nagu majakas, kes on aidanud inimestel jõuda iseenesteni.

Järgmine ring sai Liisa Raudseppa juures mängida nukkudega. Teisisõnu saime teada, kuidas loovmeetoditega aidata inimestel lahendada nende probleeme. Üldiselt pidi nii olema, et ¾ inimestele meeldib kasutada erinevaid loovmeetodeid ja ¼ ei ole selline lähenemine mugav. Kusjuures loovmeetodid on just head tugeva analüüsivõimega inimestele. Teame ju, et ratsionaalsetel inimestel juhib elu vasak ajupool, kuid loovate lahenduste leidmiseks tuleks hoopis rakendada paremat ajupoolkera. Nüüd aga nukkudega mängimise juurde. Lihtne meetod, kus nähtamatu saab nähtavaks. Klient valib ühe nuku, kes kehastab teda ja teise, kes tema teist suhtepoolt (neid võib olla ka mitu) ning mängib tekkinud situatsiooni nukkude vahel läbi. „Minnes“ nii ühe kui teise nuku „pähe“ tunnetab ta tekkinud tundeid, küsimusi ja vastuseid. On ju inimesel lihtsam end näha kõrvalt ja lahendada nii suhte kui ka minaprobleeme asudes vahepeal niiöelda teise rolli. Selline vaatenurk avab tekkinud probleemis uusi tahke ja toob seni peidus olnu kitsaskohad välja. Selline veidi nagu lähedalt, samas ka kaugelt vaatamine aitabki aru saada tekkinud olukorrast ja teise poole tunnetest.

Veel soovitas Liisa loovmeetoditena kasutada Ava ja Avasta kaarte kui ka värviliste pliiatsitega joonistamist. Millal sa viimati joonistasid ja mida?

Kolmas ring toimus Aivar Halleri juhendamisel, kes alustuseks küsis provokatiivse küsimuse, mis on haridus? Ilmnes, et enamik peab hariduseks paberit, mida väljastab õppeasutus. Samas tegelikkuses on haridus ikkagi  see, mida me tõeliselt oskame, teame, teeme, mitte see, mis on paberil.

Aivar julgustas ka koguaeg küsima miks? Miks? Sellepärast, et probleemi tõeline olemus tuleb alles välja peale viiendat miksi. Miks küsimustega saab kaevata sügavamale ja leida üles tegelikud probleemi tekitajad.

Neljas ring möödus Eike Tõnismäe juures kogudes teadmisi lahenduskesksest coachingust.  Lahenduskeskne coaching keskendub tulevikule ja probleemidele lahenduse leidmisele. Sest kui sa otsid lahendusi, siis ei saa analüüsida minevikku ehk seda, miks sa oled sinna jõudnud, kus sa oled, vaid vaatad ette kuhu saad sa minna. Minevikust oled kaasa võtnud selle, mida oled õppinud, aga see on ainult abiks, mitte takistuseks. Lahenduskeskne coaching keskendub väärtustele. Selleks, et aru saada, mis on sulle tähtis, tuleb kirjutada võtmesõnu ja leida neis väärtusi ja läbi selle erinevad võimalusi probleemide lahendusteks. Mis on Sulle tähtis?

Edasi saime teada veidi sellest, mis kujundab inimese motivatsiooni. Need on:

·        areng, motivatsioon – julgus tulla mugavustsoonist välja. Pingutus annab energiat

·        gruppikuuluvus

·        kaitstus

·        omamine – omada oskusi, teadmisi. See annab enesekindluse.

 

Kuna täiskasvanud inimene on juba selline, et suudab oma tegelikke vajadusi, soove edukalt varjata, siis selleks, et areng toimuks, on vaja leida üles tegelikud segajad. Hea mudelina selleks on Robert Diltsi loogiliste tasandite mudel. Coachingu seanssil saab iga tasandi kohta küsida küsimusi järgmiselt:

Tasand
Küsimused
Identiteet
Kes sa oled? Kuidas sa ennast näed?
Väärtus
Miks see sulle on oluline?
Võimed
Kuidas sa seda teed? Mida sa täna oskad?
Tegevused
Mida sa teed selleks?
Keskkond
Kus ja millal sa seda teed ja kellena?

 

Kui inimene jääb mingile tasandile kinni, siis alati aitab tagasiminek ülemisele tasandile ehk ülemine tasand lahendab alumise tasandi.

Lihtne nõks vastuste leidmiseks on ka mentorite ümarlaua kasutamine. Kliendil on küsimus. Siis lased tal mõelda 3 olulist inimest, 2 neist võivad olla tuttavad, aga 1 peab olema võõras (st võib olla tuntud inimene, aga mitte kliendi tuttav). Siis peab klient ette kujutama, mis vastuseid mentorid talle annavad. Kusjuures võõras pidavat andma veel kõige ausama ja õigema vastuse:) Proovi järele!

Viimane viies ring oli Tõnis Mutti juhtida. Tõnis rääkis, et kahju on, et coachingut kui meetodit ei õpetata tavakoolis ja ei saada aru, mis on coachingu väärtus. Minu arvates tuleks meile igale ühele kasuks, kui me aegajalt küsime endalt küsimusi kes ma olen?, miks ma siin olen? ja kuhu ma lähen? Mida vastaksid sina nendele küsimustele?

Tööst coachina rääkis aga Tõnis seda, et tuleb leida oma valdkond, mida hästi tunned ja selles ennast ka arendama. Miks tulla coachingusse? Coach käivitab muutuse.

Kokkuvõtteks oli tegemist kosutava ennelõunaga ja sai palju uusi teadmisi ning tekkis uudishimu, kuidas coachingu protsessis erinevaid meetodeid (näiteks Robert Diltsi loogilised tasandid või loovmeetodite kasutamine) kasutada.