Aktiivne kuulamine

Üks olulisemaid oskusi, mida üks tubli Coach peab oskama ja harjutama on kuulamine. Kui ma coachi väljaõppega alustasin, siis oli kuulamisoskuse arendamine üks minu põhilisi väljakutseid. Üldjuhul meeldib endast rohkem rääkida, oma mõtteid ja seisukohti jagada. Samas meeldib ka, kui keegi tähelepanelikult kuulab ja on kaasas. Selleks, et aktiivselt kuulata ja olla meeldiv suhtluspartner, aga ka väga hea Coach, on vaja osata kuulata.

Selleks, et teha vahet kuulmise ja kuulamise vahel on hea teada kuulamise tasemeid.

I tase – meie tähelepanu on meil endil, kuulame, aga ei kuule

II tase – teravdatud tähelepanu ja keskendumine

III tase – Sina ja klient olete maailma keskpunktis

I TASE – MEIE TÄHELEPANU ON MEIL ENDIL, KUULAME, AGA EI KUULE

Oleme nagu kohal, aga tegelikult ei ole ka. Teise jutu kuulamise asemel tegeleme enda mõtete, vastuste otsimise ja kõige muuga. Mis see muu on?

Valdavalt on see maailma kõige suuremasse suhtlemise lõksu langemine ehk eelarvamused. Kuulates teise inimese juttu, mõtled tegelikult omi mõtteid ja hindad olukorda. Vahest võib isegi tunduda, et „tead“ juba vastust. Kui oled inimestega palju suhelnud, siis juba teatud küsimustele kuuled  sarnaseid vastuseid. Kuid selles on lõks, sest tegelikult võib iga inimene üllatada uue informatsiooniga. Alati tuleb küsida ja saada teada, mitte eeldada ja arvata.

Sageli tekib meil ka soov teisi ümberkasvatada. Kuulmata korralikult ära, mida teine pool räägib, kipume õpetama- kuidas peab „õigesti“ elama.  Coachingus on selline nõuandmine eriti kurjast, sest oma probleeme peab Coachee ise lahendama ja iseendale oma õpetussõnad välja ütlema või retsepti kirjutama. Sellises õpetavas nõuandmises peitub ka oht, et Coachee ei võta vastutust. See pole ju tema lahendus probleemile ning hiljem kui midagi nässu läheb, siis „süüdi“ on Coach, kes andis halba nõu. Seega peab igatsugu õpetamise ja nõuandmisega olema coachingus ettevaatlik ja kui seda teha, siis kindlasti kokkuleppel Coacheega. Sellisel juhul on pigem tegemist juba mentorlusega.

Iseendast rääkimine. Oi, kuidas meile meeldib endast rääkida. Tegelikult sellel kogu coaching muidugi baseerubki, kuid heas mõttes. Coachingu protsessis on Coacheel täie voliline õigus endast rääkida. Kuid Coach, kes peab olema aktiivse kuulaja rollis, peab oma soovi maha suruma. Vahest tahaks väga öelda, et oi minuga juhtus samamoodi. Aga stopp, täna on kuningas Coachee.

Oma lemmikteooriate ja mudelite esitamine. Meil igalühel on aastate jooksul välja kujunenud arusaam elust ja me omandame neid muidugi ka juurde. Kuid nende üle arutlemine võiks pigem jääda muude maailmaparanduslike vestluste osaks. Coach jääb coachingu protsessis oma teooriatega tahaplaanile ning pigem ei räägi neist üldseJ

Diagnoosi panemine.  Kui Coachee räägib oma probleemidest, siis tekib mingi hetk tahtmine nn diagnoosi panna. Näiteks, oi see probleem tuleb tal kindlasti lapsepõlvest või tal on olnud palju halbu kogemusi kindlat tüüpi inimestega. Stop! Coach ei ole terapeut. Juhul, kui on näha, et Coachee vajab oma probleemide lahendamiseks teraapiat, siis saab seda talle soovitada.

II TASE – TERAVDATUD TÄHELEPANU JA KESKENDUMINE

Aktiivne kuulaja ja Coach toetab vestlust küsimuste ja kokkuvõtetega ning aitab Coacheel formuleerida oma sõnadega kokkuleppeid, otsustusi ja ülesandeid.  

Millised on aktiivse kuulamise vormid?

·        

• Vaikne 
• Peegeldav kuulamine
• Ümbersõnastamine
• Hõlbustamine
•  Selgitamine
• Summeerimine

Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda kuulatakse ja kuuldakse. Oluline on hoida ka silmsidet.

Vaikiv kuulamine. Ahaa..., mhmh..., selge..., mis sa kostad...

Peegeldav kuulamine annab rääkijale teada, kuidas temast aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise täpsust.

Reflekteerimine (peegeldamine). Ma saan aru, et..., Mõistan seda nii, et... , Teiste sõnadega siis... , Sulle tundub, et...

Ümbersõnastamine - parafraseerimine

Ümbersõnastamine on üks olulisi coachingu protsessi osi.  Coach korrates oma sõnadega Coachee mõtteid, aitab ära hoida vääritimõistmist ja öeldut meelde jätta ning annab aega süüvida öeldu sisusse. 

Kuuldu ümbersõnastamine näitab Coacheele, et olete teda tõepoolest tähelepanelikult kuulanud ja mõtlete temaga kaasa. Hea, kui tagasipeegeldamisel saate kasutada osaliselt tema kasutatud sõnu, kuna siis tekib mõlemal osapoolel tunne, et olete ühel lainel. Tasub ka jälgida hääletooni, kõne tempot ja hääle tugevust, et oleks kergem kuulata ja aru saada, kuna liiga tugev hääl väsitab, liiga vaikset häält on raske tähele panna, kaasvestlejaga samas tempos püsimine aga jätab endast parema mulje. Rääkijat ei tohiks küsimustega katkestada enne, kui ta on oma mõtte lõpetanud. Sõnastage kuuldu oma sõnadega lühidalt ümber, siis alles lisage sellele oma arvamus või küsimus.

Näiteks: "Kas sa tahad öelda....? Nagu ma aru saan, ütled sa seda, et....Kas ma saan õigesti aru,

Niisiis, Sa väidad, et... , Nagu ma aru saan, Sa ütled, et... , Paranda mind, kui ma nüüd eksin... , Tahad siis öelda... , Sa ütlesid, et... , Nii et põhimõtteliselt Sa nõustud sellega, et...

Hõlbustamine. Mind huvitab, mis Sind paneb sedasi mõtlema... , Kas räägiksid sellest lähemalt... , Ma ei saanud hästi aru, kas... , Kordaksid ehk...

Selgitamine (täpsustamine) st esitada küsimusi, uurida tausta, täpsustada ja küsida informatsiooni juurde, et öeldust selget pilti saada. Selgitavad küsimused annavad ka teistele mõista, et olete tema jutust huvitatud.

 Kas Sa võiksid mulle selgitada... , Ma ei saanud vist

Summeerimine (kokkuvõte). Kui nüüd kokku võtta... , Põhilised teemad olid... , Pinnale jääb siis praegu... , Sinu jutu iva seisneb siis selles, et...

III TASE – COACH JA COACHEE ON MAAILMA KESKPUNKTIS

See on tõeline kohalolek. Coachingu protsessis on see suurepärane tunne, kui oled saavutanud Coachina täielikku neutraalsuse ja pühendumise. Kuulad ja peegeldad Coachee juttu ning näed, kuidas ta ise sõlmib lahti oma probleemipuntrad ja näeb uusi lahendusi. See on super.

Mida sellest loost omale igapäeva ellu kaasa võtta?

·        Peamine aktiivse kuulamise oskus seisneb pidevas tagasiside andmises, et kõneleja teaks, kuidas tema sõnum on vastu võetud. Seda iseloomustavad silmside, huvitatud näoilme ja toetavad repliigid („Jaa” , „Jätkake palun” , „Rääkige lähemalt”, „Nagu näiteks”).

·        Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega töö tõhususe seisukohalt.

·        Peegeldades vestluspartneri juttu kontrollid arusaadu õigsust ja hoiad ära valesti arusaamise ohu.   Peegeldades vestluspartnerile tema juttu, käitumist või tundeid, näitad talle, et tema jutt on sulle oluline ning sa hoolid tema tunnetest ja mõtetest ning ei mõista teda nende pärast hukka.

·        Ülekordamine aitab öeldut/kuuldut analüüsida ja paremini meelde jätta ning takistab kuulamistõkete kasutamiselevõttu (sildistamine, võrdlemine, vastuseks valmistumine kuulamise asemel jt).

Inimestele meeldib kui nende juttu tähelepanelikult kuulatakse ja antakse tagasidet. 

On öeldud, et hea suhtleja ei ole mitte see, kes palju räägib, vaid see, kes oskab kuulata.

Minu esimene coachingu koolitus toimub Tallinnas 15. märtsil kell 10.00–13.15 von Stackelberg Hotel Tallinn seminariruumis Toompuiestee 23. 

http://www.hansakonverentsid.ee/koolitused-kuu/0/readmore/328/

Küsimuste küsimine

Kes, mis, kus, millal, kuidas, mida, miks, kas???????

Coachingu põhiline töövorm on küsimuste küsimine. Selleks, et jõuda coachee/kliendi probleemide lahendusteni, on vaja osata küsida õigesti õigeid küsimusi. Mis on õige küsimus? Õige küsimus on lihtne ja millele on lihtne vastata ja millele vastates areneb vestlus ning laheneb probleem.

Küsimused jaotatakse kaheks: avatud ja suletud küsimused. Avatud küsimused aitavad vastajal teemat edasi arendada. Suletud küsimuste vastused on lühikesed ja sulgevad suhtluse.

Suletud küsimused algavad üldjuhul küsisõnaga kas.  Küsides kas-küsimuse saab sellele vastata jah või ei. Igapäevases suhtluses võib sellest abi olla, kui on vaja konkreetseid ja kiireid vastuseid. Kui soovida suhelda põhjalikumalt ja saada rohkem informatsiooni, siis küsides kas-küsimusi eriti kaugele ei jõua.

Kas-küsimusi peetakse ka suunavateks küsimusteks ehk küsimuses peitub küsija oodatav vastus. Näide: Kas see ajab sind vihale? Kas see on sinu jaoks pettumus, et ta ei tulnud? Kas ma peaks sinu arvates nüüd nii käituma? Suhteliselt ebamugav on sellistele küsimustele vastata. Coachingu protsessis võib selline manipuleerimine tekitada väga ebamugavaid olukordi ning viia isegi usalduse lõhkumiseni. Suunavad küsimused ei aita mitte kuidagi coacheed, sest need ei ole tulnud tema jutust ega mõtetest. Coachingu eesmärk on aga just töötamine coachee/kliendi mõtetega.

Ka ilma näilise küsisõnata küsimused ei ole head. Näiteks: Oled Sa midagi sellest kuulnud? Eriti segadusse ajavad küsimused on ilma küsisõna ja topelt eitusega küsimused. Ega sa ju kohvi ei taha? Kuidas sellisele küsimusele vastata?

Coachingus otsides probleemidele lahendusi, siis kas-küsimuste küsimist tuleb teadlikult vältida. Selle vastu aitab kõige paremini avatud küsimuste küsimine. Avatud küsimused vastupidiselt suletud kas-küsimustele viivad suhtlust edasi ja ergutavad vastajat end rohkem avama.

Millest Sa soovid täna rääkida? Milliseid võimalusi Sa selles olukorras näed? Mida Sa järgmisena ette võtad? Kuidas Sina selle probleemi lahendad? Kes saab Sind selles aidata? Kuidas Sa abi palud? Mida Sa veel teha saad? Millal Sa alustad? Millised on Su valikuvariandid? Millise variandi Sa valid? Millepoolest on see kõige parem? Kuidas saad Sa aru, et oled oma eesmärgi täitnud?

Miks küsida miks? Enamik coachingu teooriaid peavad miks-küsimust halvaks tooniks ja agressiivseks. Esmapilgul tundub see nii. Samas, selleks, et coacheed aidata, on vaja küsida ka ebamugavaid küsimusi. Selleks ebamugavaks küsimuseks on miks. Miks Sa valisid just selle lahenduse? Miks ta Sulle ei meeldi? Miks Sa väidad seda? Vahest, kui on näha, et coachee keerleb mingi teema ümber ning ei julge edasi minna, siis miks-küsimus on selleks edasiviivaks tõukajaks. Kindlasti ei saa miks-küsimusi küsida väga palju ja tihti, kuid aegajalt on need täiesti omal kohal. Väikesed lapsed küsivad ju ka miks, selleks et teada saada. Vanematel on vahest isegi väga ebamugav vastata, sest vastus eeldab ausust ja selgust.

Coachi ülesanne on küsida selleks, et coachee/klient saaks teadlikuks oma mõtetest ja tunnetest. Head küsimused aitavad teenida coachee/kliendi huve ja viivad edasi lahendusteni. Ühest küsimusest sünnib järgmine ning nõnda sügavamale kaevudes leiab kaevu põhjast olulise.

Coachingus kasutatakse küsimisel GROW mudelit. GROW mudel on klassikaline coachingu baastööriist, mis koosneb neljast blokist küsimustest.  

Eesmärk

Mida Sa tahad?

Millist olukorda Sa soovid?

Mida Sa soovid, et oleks teisiti? Milline see olukord täpselt on?

 

Praegune olukord

Milline on olukord praegu? Kuidas Sa seda kirjeldad?

Keda see olukord veel mõjutab?

Kes seda olukorda mõjutab?

Mida oled Sa juba teinud, et olukorda muuta?

Millised ressursid (aeg, raha, oskused, tahe, toetajad, oskused, võimed jms) on Sul kasutada?

Mis on praeguses olukorras head?

Mis sunnib Sind olukorda muutma?

 

Võimalused

Mida Sa saad muuta?

Kuidas Sa seda teed?

Kes saab Sind aidata?

Milliseid võimalusi Sa veel näed?

Ja veel?

Ja veel?

Milline neist võimalustest tundub hetkel parim? Millise valid? Miks?

 

Tulemus

Millal Sa seda teed? Millal (täpne kuupäev/kellaaeg) alustad?

Kuidas Sa seda teed?

Milliseid ressursse kasutad?

Kes Sind aitab?

Millised on vaheetapid ja kuidas Sa neid tähistad?

Mille järgi hindad, et oled oma eesmärgi saavutanud?

Millise kingituse  Sa endale teed kui oled lõppeesmärgi saavutanud?

 

JULGET KÜSIMIST JA VASTAMIST!

 

Milliseid trende toob uus aasta Austria näitel

 

Uue aasta alguses Austriast Tallinna lennates ostsin Salzburgi lennujaamast omale lennukis lugemiseks Austria majandusajakirja Format aastalõpu numbri, kus avaldati trendid 2016. aastaks.

Trendid esitati järgmiste valdkondade kohta:

·        TV  & multimeedia

·        Venemaa

·        Energeetika

·        Digitaliseerumine

·        Telekommunikatsioon

·        Pilvelahendused

·        Big data

·        Asjade internet

·        Õnnemängud

·        Turism

·        Otsepangandus

·        Kindlustus

 

Blogi jaoks tegin loetust märksõna põhise ülevaate.

 

TV  & multimeedia

Televisiooni üheks vaadatavamaks ülekandeks Austrias saab kindlasti jalgpalli EM. Meelelahutussaadete osas on rõhk nn ohutusel ehk vähem eksperimenteerivaid tõsielusarju ja rohkem mängufilme.

Peale Netflixi hakkab streamingut Euroopas pakkuma ka Amazon. Youtube suurendab omatoodete arvu.

Telekad muutuvad järjest suuremaks ja kumeramaks. Miinimum ekraanisuuruseks ennustatakse 55 tolli, pildikvaliteediks UHD (full HD on minevik), resolutsioon neljakordne HDR. Ühesõnaga telekast tulev pilt muutub järjest teravamaks ja kontrastsemaks.

Venemaa

Majanduskriis on Venemaal juba kestnud 7 aastat ja selle lahenemist oodatakse alles alates 2017. aastast. Seega käesolevaks aastaks midagi head ei ennustata.

Majanduskasvuks hindavad eksperdid ainult 0,2%. Venemaa eelarve on koostatud eeldusel, et inflatsiooniks kujuneb 5-6%, aga analüütikud ennustavad, et tegelikuks inflatsiooniks kujuneb 15%. Venemaa riigieelarve on tugevas sõltuvuses naftahinnast 50-55$ per barrel. Analüütikud hindavad hinnalangust kuni 40$ per barrel (remargina siinkohal, et hetkeseisuga on naftahind veelgi madalam). Venemaa suurendab kaitsekulutusi. Tulenevalt kehvast majandusolukorrast kasvab must tööjõuturg. EL sanktsioonid Venemaa vastu jätkuvad. Seoses EL santsioonide jätkumisega ennustavad analüütikud, et edaspidi saab Venemaa kaubavahetus toimuma Hiina kaudu ehk tekib uus siiditee. Jätkub koostöö OMV ja Gazpromi vahel ja plaanis on seda laiendada.

 

Energeetika

Elektritarbijad muutuvad ise elektritootjateks. Kõigil tekib võimalus energiat salvestada. Areneb kodumajapidamiste tark elektrikasutus (smart home). Ennustatakse rohelise energia võidukäiku, kui ka seda, et aastaks 2020 kasutab enamus autosid alternatiivenergiaid.

 

Digitaliseerumine

Kasvab nö digitaalne segadus ehk kui varem tehti ärimudelite kohased tehnoloogilised lahendused, siis nüüd on vastupidi ehk strateegia järgib tehnoloogia arengut. Klientide kogemused äppide kasutamisel seavad uusi nõudeid ja standardeid kõigile teenustepakkujatele. Start uppide kasutusele võtt tekitab uusi ärikooslusi.

 Järjest kasvava digitaliseerumise tingimustes muutuste kiirus kasvab ehk uusi tooteid tuuakse järjest kiiremini turule. Samuti mitmete uute toodete teenuste juures võidab standardi kehtestamisel kiirem globaliseeruja (näiteks Uber või Airbnb). 

Kunstlik intelligents areneb tohutu kiirusega - arvutid suudavad järjest kiiremini ja rohkem erinevaid probleeme lahendada. Digitaliseerumine muudab ka tööjõuturgu, paljud  töökohad võtavad üle robotid. Inimeste vahelises suhtluses hakkab järjest suuremat rolli mängima internet ja seda ka teenuste vahendamisel (nt sõidujagamine).

Telekommunikatsioon

Info edastamise kiirus kasvab, samuti vajavad digitaalsed vahendid rohkem inforuumi. E-kaubanduse arenemisega on muutunud tavapärane kauplemine piiriüleseks ja globaalseks.

Siinkohal märgin, et austerlased peavad oma internetti aeglaseks, öeldes, et ainult viiel EU maal on internet aeglasem kui Austrias. Ilmselt on IKT valdkonnas pigem Austrial Eestilt õppida kui vastupidi.

 

Pilvetehnoloogiad

Pilvetehnoloogiad on saanud tänapäevase andmetöötluse lahutamatuks osaks. Ameerika pilveteenuste pakkujate arvu kasv ja litsentsitasude tõus suurendab järjest nõudlust euroopa enda pilveteenuste pakkumise järgi. Andmekaitse peab olema tagatud Euroopa tasandil. On mure, et ameerika ettevõtete kaudu, mis pakuvad pilveteenuseid, on võimalik luurata EL kodanikke järele. Pilveteenuste kasutajate kaitseks ja standardite kehtestamiseks on vaja arendada ka seadusandlust.

 Ettevõtjad võtavad lähtuvalt olukorrast ja strateegiast kasutusele erinevaid pilvelahendusi nii avalike kui ka privaatseid. Ülemaailme tarkvara turg kasvab jätkuvalt. Netipõhjalise meekonnatöö/ koostöövõrgustike arendamise osas võitlevad jätkuvalt omavahel Google ja Microsoft. Järjest rohkem võetakse kasutusele erinevaid mobiiliäppe. Teenimisvõimalused pilveteenuste infrastruktuuri arvelt kasvavad. Samas kasvab ka pilveteenuste haavatavus ja vajadus turvaliste kasutusvõimaluste järele, et võidelda häkkeritega.

 

Big data

Andmete maht kasvab tohutu kiirusega nii töötlemata kui ka töödeldud andmete hulk. Analüütikud hindavad aastaks 2020 andmetehulga kasvu kolmandiku võrra võrreldes praegusega. Ettevõtted vajavad järjest tihedamas konkurentsis püsimiseks kiiremat ja efektiivsemat andmetöötlust. Arvutite võime erinevaid andmeid analüüsida kasvab ja seoseid leitakse pealtnäha täiesti erinevate andmete vahel järjest kiiremini. Andmeanalüüs laieneb järjest rohkematesse valdkondadesse (nt põllumajandus) ja hakkab järjest rohkem toimuma reaalajas. 

Privaatsfäär muutub väiksemaks ehk kõik muutub järjest avalikumaks. Kui Facebookis laigid midagi, siis annab see  arvutile võimaluse analüüsida Su eelistusi ja muid omadusi. Samas hakatakse pakkuma rohkem turvalisust suurendavaid lahendusi.

 

Asjade internet

Asjade internet (nutikellad, kaugjuhitavad kodumasinad, targad koerarihmad jms) kasvab. Samas on erinevad võimalused omavahel standardiseerimata ehk kasutatakse väga erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis ei võimalda omavahelist ühildumist. Kuna erinevad lahendused tulevad turule suhteliselt kohe kui need loodud, siis on jätkuvalt probleemiks nende töökindlus. Järjest arenev andmehaldus ja analüüsivõimekus loob järjest suuremaid võimalusi uute asjade interneti tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Kindlasti on vaja tagada kasutajate ja andmete privaatsus. Näiteks tervisekellad koguvad kandja kohta tohutul hulgal erinevaid tervisenäitajaid, mille põhjal saab teha põhjalike järeldusi kandja tervisliku seisundi kohta. Kui kaitstud need andmed on?

Asjade internet suurendab mobiilandmeside koormust. Oluliseks muutub ka teenusepakkujate võrgustike ühildumine. Koerakaelarihmast saadavad andmed peavad olema kättesaadavad kõigile nutitelefoni platvormidele, aga ka teistele infosüsteemidele, mille andmekogus soovitakse saadud andmeid kasutada või analüüsida.

Kui asjade internet oli nn nišitoode, siis lähitulevikus muutuvad internetis olevad asjad nö mainstreamiks. Muidugi sõltub see sellest, kui turvaliseks ja kindlaks tarbijad neid tooteid peavad ja usaldavad.

 

Õnnemängud

Tuleb välja, et austerlased on ühed suured õnnemängurid. Mida nad siis ennustavad õnnemänguturu arenguteks 2016. aastal.

Online-õnnemängud. Seoses mobiilsete rakenduste levikuga levivad ka online-õnnemängud. Sihtgrupina nähakse naisi.

Oskuste põhised mängud. Noorem generatsioon ei taha enam tõmmata mänguautomaadis kolme kirsi kombinatsiooni, vaid soovib jõudu katsuda veidi keerulisemate ülesannetega.

Spordiennustused. Näiteks seoses tuleva suvel toimuva jalgpalli EM-ga kasvavad ka spordiennustused ja sellega kaasnev äri.

Samas muudetakse õnnemänge reguleerivat seadusandlust veelgi tugevamaks. Alaealiste ja mängusõltlaste tuvastamiseks hakatakse juurutama sõrmejälje kaudu mängijate tuvastamist.

Loteriid jäävad jätkuvalt tulusaimaks õnnemängude segmendiks. Kui automaadid ja kasiino neelavad suurema osa mängija rahast, siis loteriist on loota ikka midagi tagasi saada ehk võita.

Casino Austria AG suuromanikuks on saanud õnnemängude korraldaja Novomatic. Kusjuures teised aktsiad jagunevad 33% Austria riik, 11% tšehhi investorid ja 15% Schelhammer&Schattera pank.

Kohtuvaidlused kasiinolitsentsi küsimustes toovad veel tükk aega leiva austria advokaatide lauale.

Austria kasiinode ja IT-õnnemängu korraldajate käive on ca 1,5 miljardit eurot ja tulukasvuks on planeeritud 3,6%.

 

Turism

Kuna viimaste aastate kliimasoojenemine puudutab ka austerlasi ning on toonud kaasa ilusad suved, siis ennustatakse siseturismi kasvu suveperioodil. Talve osas ollakse mures, kas ikka alpides lumi tuleb maha või ei. Alpides puhkajatele loodetakse nii suvel kui talvel. On käibelause, et üks euro mäel toob kaasa kolme kuni neljakordse käibe orus. Suurem osa alpituriste tuleb Austriasse Saksamaalt.

Hoolimata võimalusest ise interneti kaudu omale reis korraldada, loodavad reisibürood ikka, et vajatakse nende teenuseid. Reisibürood näevad oma klientidena ärikliente, kellel on tulenevalt lennufirmade probleemidest (nt Lufthansa streik) kasulikum osta pileteid reisibüroo vahendusel. See tagab hilisemate pretensioonide parema lahendamise.

Puhkuseturismi valdkonnas peetakse jätkuvalt klassikaliseks ja kindlaks vahemere äärseid rannapuhkuse sihtkohti, nagu Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Horvaatia. Loodetakse ka kruiisireisijate kasvu.

Pikemate sihtkohtade osas on uueks tulijaks Kuuba, kuhu ka Austrian Airlines avab otseliini Viinist. Teiste kaugreiside populaarsemateks sihtkohtadeks peetakse Seišelle, Maldiive, Mauritiust ja Taimaad.  Individuaalreiside kasvu nähakse ette Panamasse, Mosambiiki ja Kolumbiasse.

 

Otsepangandus

Nagu Eestis on ka Austrias pangandus kolimas internetti. Selles osas nähakse ette pankade kulude kokkuhoidu kui ka pangandustoimingute läbipaistvust. Samuti ennustavad nad mobiilipanganduse levikut, väärtpaberite ostmist neti vahendusel ja ka kauplemist netis. Ühesõnaga on austerlased online panganduses jõudmas sinna, kus meie eestlased ammu oleme.

 

Kindlustus

Turvalise kesk- Euroopa elu muutumisega ebaturvalisemaks pööratakse Austrias rohkem tähelepanu kindlustustoodetele.

Kindlustusfirmadele hakkavad kehtima rangemad omakapitali nõuded kaitsmaks klientide raha. 

Elukindlustustoodete osas ei oodata erilist tõusu, pigem langust. Kuid muude kindlustustoodete (tervise, liiklus, kodukindlustus) osas nähakse ette olulist kasvu.

 

Kuidas leida üles see, mis on tähtis? Motivatsioon

Iga uue aasta esimestel päevadel räägitakse palju oma eesmärkidest ja soovidest, unistustest seoses algava aastaga. Muidugi on ka neid, kes ütlevad, et neil plaane ja eesmärke pole. Las nad olla, kuigi ma ise arvan, et oma salasoovid ja eesmärgid on igal ühel. Lihtsalt osad julgevad, tahavad need kõvasti välja öelda ja neid teistega jagada, teine osa unistab omaette. Ühtmoodi õigus on kõigil.

Kui sul on eesmärgid, siis on oluline ka see, mis hoiab sind motiveerituna, et neid saavutada. Tänases loos tuleb juttu eneseteostusvajadusest ja kuidas end motiveerida eneseteostusel.

Alustuseks toon siinkohal ära motivatsiooniteooria klassika ehk  Maslow vajaduste püramiidi.

https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:MaslowiInimvajadusteHierarhia.png#/media/File:MaslowiInimvajadusteHierarhia.png

Naljahambad lisavad selle kolmnurga alumiseks osaks ehk meie põhivajaduseks ka wifi.

Põhimõtteliselt baseeruvad kõik motivatsiooniteooriad sellel lihtsal püramiidil. Lihtsas keeles öelduna motiveerivad meie tegemisi meie vajadused. Motivatsioon ongi see, mis paneb meid tegutsema.

Eneseteostus algab enda teadvustamisest. Selleks, et aru saada, mis sind motiveerib, käima tõmbab või silma särama paneb tuleks endalt küsida - kes ma olen? Oskad sellele vastata? Mõtle veidi aega.

 

Kes Sa oled?

 

Kas sa mõtlesid, kelleks sind teised peavad või kelleks sa iseennast pead? Ilmselt esmalt, mida teised sinust mõtlevad? See, kelleks sind teised peavad, on sinu maine ehk see mida teised sinust arvavad. Seda saad sa kujundada, aga mitte lõpuni kontrollida.

Aga sa ise? Mis on sinu vajadused, kuidas sa ennast tajud? Eneseteostuse vajaduse  rahuldamiseks peab aru saama, kes sa tegelikult oled?  Kui aus sa julged olla? Kes sa tahaksid olla?

Motivatsioon eneseteostuseks algabki sealt, kus sa endale tunnistad oma tõelist olemust ja sa kas lepid sellega või hakkad muutuma. Muutumine tähendab seda, et tuled oma mugavustsoonist välja, et saada selleks, kes sa tegelikult olla tahad.

Kogemused on näidanud, et enda tõelise olemuse tunnistamine võib olla päris raske, sest me defineerime sageli ennast läbi teiste arvamuse, minevikus saadud kogemuste, kasvukeskkonna. Ehk on sada põhjust, miks oma tõelist olemust peita. Tegelikult oled sa see, kelleks sa tõeliselt saada tahad ehk sa lood oma identiteedi ise. Enamus eneseabi raamatuid kirjutab sellest, kuidas on oluline ära tunda südame hääl. Raamatut lugedes tundub, see lihtne kui heinategu.  Kuidas, see päriselt käib, selle kohta juhised puuduvad ehk isiklikku õnnevalem tuleb ise välja töötada. Üks võimalik tee on alustada olevikust ehk sellest, mis täna on.  

Kuidas mõõta olemise tulemust, kui tahta rohkem ja olla julgem, õnnelikum ja omada oma tegemistes tähendust?  See võib olla suurem palk, suurem kasum, rohkem võimu.  Aga kas neid saab alati küllalt?  Inimene on ju loomult ahne ja kas raha ja võim teevad üksi õnnelikuks?  Kas me ikka oleme rahul kui meil on rohkem raha või rohkem võimu? Vist mitte. Seega on ikka midagi muud, mis rahuldab meie eneseteostuse ja saavutuse vajaduse.  Paremad tööruumid, suurem palk on töötingimused, mitte tulemus. Eneseteostuse vajadus on siis rahuldatud, kui oled rahulolev, tänulik, rõõmus ja sinus on energiat täita oma igapäevaseid kohustusi kergelt ja lihtsalt.

Kuidas seda saavutada? Üks võimalus on hinnata oma motivatsiooni igapäeva toimetuste tegemisel.

Marshall Goldsmith oma raamatus MOJO on toonud selleks pealtnäha lihtsa testi (lk 42).

 

MOJO

on positiivne meelestatus

meil praegu käsil oleva tegevuse suhtes

saades alguse seestpoolt

ja kiirates väljapoole.

 

Kuidas siis MOJOt mõõdetakse?

Kõigepealt pane kirja oma päevased tegevused nii töised kui ka kodused ja siis alusta nende tegevuste 10-palli süsteemis hindamist kahes kategoorias – töömojo ja isiklik mojo - järgmiselt:

Töömojo – mida mina sellesse tegevusse panustan?

1.     Motivatsioon – tahad täita selles tegevuses kätkeva ülesande väga hästi.

2.     Teadmised – saad aru, mida tuleb teha ja kuidas seda teha.

3.     Oskused – sul on ülesande täitmiseks vajalikud oskused.

4.     Enesekindlus - oled seda ülesannet täites eneses kindel.

5.     Siirus - asud tegevuse juurde siira entusiasmiga.

Isiklik mojo – mida see tegevus mulle annab?

6.     Õnnelikkus - see tegevus tekitab sinus õnnetunnet.

7.     Tasu – saad selle tegevuse eest materiaalset või emotsionaalset tasu, mis on sulle tähtis.

8.     Tähenduslikkus - selle tegevuse tulemused on sulle tähenduslikud.

9.     Õppimine – see tegevus aitab sul õppida ja areneda.

10.                        Tänutunne – oled tänulik, et sul on võimalus seda ülesannet täita ja kasutad oma aega seda ülesannet täites hästi.

Ennast sedamoodi hinnates tuleb olla üdini aus, sest vastasel juhul puudub sellel testil mõte.

Mõtle nüüd läbi oma igapäevased toimetused ja hinda iga tegevust töö- ja isikliku mojo kaudu. Mis tulemused said? Mis sind sinu päevas teeb õnnelikuks ja mis mitte? Millised on su mojod su erinevates rollides (töötaja, ema, isa, laps, õpilane, ülemus, alluv jne). Kas kõik mida sa päeva jooksul teed omab tähendust? Kas Sul on iga tegevuse jaoks piisavad hulgal teadmisi, oskusi, tahtmist, enesekindlust?

Kahtlemata on igas päevas midagi sellist, mis meile ei meeldi, aga kui neid tegevusi on vähem kui neid, mis rõõmu ja rahuldust pakuvad, siis on juba hästi.

Teine lihtne nipp aru saada, mis sind tegelikult motiveerib on mõelda, miks sa iga hommik üles ärkad? Kindlasti paneb ärkama füsioloogiliste vajaduste rahuldamisvajadus, aga kui see kõik on tehtud, mis sa veel teed?   Mis eesmärgil astud sa koduuksest välja või asud kodus toimetama? Ühel mastermindi grupi kohtumisel rääkisime omavahel eesmärkide seadmise olulisusest. Kui sa tead kuhu sa lähed, siis ilmselt jõuad ka sinna, varem või hiljem. Kui sa aga ei tea,  kuhu minna, siis avastad end mingi hetk ikkagi ühe koha peal ringi tammumast. Alice imedemaa kass öelnud, kui sa ei tea kuhu sa lähed, siis on ükskõik kuhu sa lähed. Teisisõnu jätad oma olemise saatuse hooleks. Samas oma olemuse ja identiteedi loomise teadvustamisega jõuad sa endale igal juhul lähemale kui niisama ringi tammudes.

Seega tasub ikkagi mõelda ja unistada, mis on see suund kuhu sa liigud ja kelleks sa tahad saada? Unistused on meie võimete eelsaadikud. Kui oskad unistada, siis oled ka võimeline oma ka neid saavutama.

 

Head uut aastat ja julget unistamist!

Rõõm elust - ajaplaneerimine

Enamus meist on tõdenud, et 24 tundi ööpäevas on vähe ja nädalas võiks olla ka mõni, soovitatavalt puhkepäev lisaks. Reaalsus on see, et mõõdetavat aega ööpäevas, nädalas, kuus ja aastas on meil kõigil ühepalju. See, kui palju aastaid, kuid, nädalaid, päevi, tunde ja minuteid on meile antud, on individuaalne.  Seega tuleks tunda rõõmu endale elatud ajast.

Ajaplaneerimisest ja sellega seotud efektiivsusest ja tulemuslikkusest räägitakse erinevatel koolitustel palju ja seda eesmärgiga, et oleksime tööandjale võimalikult kasulikud. Jah, palgatöötaja kõige suurem süütunne tekib sellest, et ta ei kasuta tööandja aega piisavalt efektiivselt või et ta tabatakse ajaraiskamiselt. Igasuguste mõõtmistega jälgitakse protsessidele kuluvat aega, nagu inimesed oleks robotid. Aga kas see aeg on ka efektiivsuse kõrval tulemuslik, see jäetakse mõnikord tähelepanu alt välja. Mäletan ühte töökohta, kus hakati ametnike töötulemusi mõõtma lähtuvalt tähtajaliselt vastatud kirjade hulgast. Kahtlemata on selline mõõtmine vajalik, kui probleemiks on pidevalt kasvav tähtajaks vastamata kirjade hulk, kuid kui kõne alla tuleb kirjade sisuline kvaliteet, siis muutub see mõõdik küsitavaks.

Olen kunagi oma Tartu Ülikoolis kaitstud magistritöös välja toonud järgmise tabeli, mis käsitleb efektiivsust ja tulemuslikkust.

 

Kuidas planeerida aega, et oleksid rahul nii efektiivsuse kui ka tulemuslikkusega?

Kindlasti on oluline, et kõik päeva kavandatud tegevused, nii tööalased kui ka eraelulised, saaksid kirja ühte kalendrisse. Tänapäeval on suurepärased võimalused erinevate seadmete kalendreid omavahel sünkroniseerida. Sageli tehakse viga, et kajastatakse kalendris ainult töökoosolekud ja eraelu kohta kui ka laste tegevuste osas peetakse omakorda eraldi kalendrit kodus külmkapi peal. Mõned tegemist vajavad asjad või üritused on üldse ainult meie peades. Nii eksisteerib justkui mitu paralleelmaailma, aga seda, kes selle kõik ellu peab viima, on vaid üks. Seega on mõistlik koondada kõik märkmed ühte kohta, nii säilib ülevaade ja kontroll. Tänapäeva elektroonilised kalendrid võimaldavad kõiki tegevusi eraldi markeerida, seega saab kiire ülevaate päevaplaanist lihtsalt kiirpilgu peale visates. Mis on selle meetodi SWOT?

Tugevused

·        Kontroll oma päevaplaani üle.

·        Kõik sündmused, tööd ja tegevused on ühes kohas.

·        Ei teki ülekorraldamise ohtu.

Nõrkused

Sõltuvus tehnoloogilistest abivahenditest – kui midagi internetiühenduse või nutiseadmega juhtub, siis ei ole kuskil varukoopiat.

Ohud

·        Spontaanseteks tegevusteks kui ka katkestajateks ei pruugi niimoodi aega üldse jätkuda.

·        Ei kavandata puhveraegu ehk kui mõni kavandatud tegevus võtab rohkem aega, siis jookseb päev umbe.

·        Tegevustele planeeritakse liiga palju aega ehk liiga palju jääb nn tühja aega.

 

Võimalused

·        Leida aega enesele meelepärasteks tegevusteks.

o   Kindlasti päeva planeerida ka ajad nn ressursside taastamiseks – trenn, jalutuskäik, söömine, magamine, puhkus.

o   Nädalas jätta üks päev planeerimata ehk teha, mida tahad ja seda ilma eelnevalt plaani tegemata

o   Kindlasti planeerida päeva vähemalt 30 minutit lugemiseks ja seda mitte ainult meelelahutuseks, vaid ka kirjandusele, mis toetab su eesmärke.

o   Planeerida päeva nn üheminuti meditatsioone. Paned telefonis taimeri 1 minuti peale, suled silmad ja lihtsalt oled kuni kell heliseb. Soovi korral võid pikendada sellist mitte midagi tegemise aega 5 minutini.

 

Tulekahjud. Kuidas neid kustutada?

Mis teha siis, kui tunned, et probleeme on palju ja kõik tuleb lahendada kohe ehk on tavaline tulekahju kustutamise päev.  Mina olen kasutanud sellist nippi, et hakkan elama üks tund korraga. Kõlab veidralt? Esimene vastuväide on, et nii me ju tegelikult igapäev elame. Aga ei. Mõtle, millele sa praegu lugedes mõtled? Kas sa oled kohal või käivad vahepeal mõtted selle üle, mida süüa või hoopis mida järgmisena teha või muretsed sellepärast, et pead homseks esitama tähtajalise töö vms. Aga see kõik ei toimu ju praegu, vaid hiljem. Mis praegu toimub ja kuidas seda teha võimalikult hästi, sellele sa tõenäoliselt ei mõelnud.

Kohalolek rahustab. Hakates tegema asju tunni kaupa, keskendud sellele hetkele ja just sellele tegevusele, mis on oluline. Ehk tähelepanu koondub ja sa suudad oma ressursse kasutada efektiivselt. Päeva lõpuks avastad, et oled jõudnud ära teha kõik olulised tegevused.

 

Isiklik aeg

Enamus inimesi peab end siis väärtuslikuks, kui nad on piisavalt tublid oma tööd tehes. Isiklikku aega planeeritakse palju vähem. Kõige hullemal juhul ei planeerita omale piisavalt aega puhkamiseks ja taastumiseks. Samuti ei võeta omale aega lihtsalt olemiseks. Eestlasele on omane olla koguaeg töine ja tegus ning moepärast õhatakse lõunamaa puhkuse järele. Tihti stiilis, et kui kogu lõppematu tööhulk on tehtud, siis puhkan ........ hauas. Arvan, et siis on juba hilja. Lisaks tuletan siinkohal meelde, et töökaaslased hauale lilli ei too, jah matustele veel tullakse, aga see on viimane kord kui teid meenutatakse. Pärast  töötavad teised palehigis edasi ja teie töö võtab üle keegi teine ja efektiivse inimese puhul isegi kaks uut töötajat. Tore on, kui teid mäletavad teie lähedased, eeldusel, et te pärast tööd ikka koju jõudsite või kui te peale oma sünnipärase perekonna suutsite endale isikliku perekonna luua. Kurb? Minul hakkas seda kirjutades küll kurb. Dilbertis oli kunagi koomiks, kus Dilbert kiitleb töökaaslase ees, et tema kõige parem tööalane projekt on lapsed. Sellel ajal kui tema tööl oli, kasvasid lapsed suureks ja lahkusid kodunt.

Seega on oluline teadlikult planeerida oma isiklikku aega nii pere ja sõpradega koosolemiseks, trenni tegemiseks, liikumiseks vabas õhus aga ka lihtsalt omaette olemiseks. Eestlasel on vaja olla aegajalt üksi ja vaikuses. Edukad inimesed tänapäeval lubavad endale seda kindlasti. Mitte keegi ei hoolitse teie eest peale teie enda. Oskus võtta (mitte leida) aega iseendale on kohustus, mitte võimalus.

Meie, eestlased peame elus püsimiseks nagunii tööd tegema ja sellest me ei pääse, aga oluline on silmas pidada, et alles jääks ka rõõm elust. Ka rõõm elust on tulemus.

Mõnusat ajaplaneerimist nii tööks kui lõbuks!