Milliseid trende toob uus aasta Austria näitel

 

Uue aasta alguses Austriast Tallinna lennates ostsin Salzburgi lennujaamast omale lennukis lugemiseks Austria majandusajakirja Format aastalõpu numbri, kus avaldati trendid 2016. aastaks.

Trendid esitati järgmiste valdkondade kohta:

·        TV  & multimeedia

·        Venemaa

·        Energeetika

·        Digitaliseerumine

·        Telekommunikatsioon

·        Pilvelahendused

·        Big data

·        Asjade internet

·        Õnnemängud

·        Turism

·        Otsepangandus

·        Kindlustus

 

Blogi jaoks tegin loetust märksõna põhise ülevaate.

 

TV  & multimeedia

Televisiooni üheks vaadatavamaks ülekandeks Austrias saab kindlasti jalgpalli EM. Meelelahutussaadete osas on rõhk nn ohutusel ehk vähem eksperimenteerivaid tõsielusarju ja rohkem mängufilme.

Peale Netflixi hakkab streamingut Euroopas pakkuma ka Amazon. Youtube suurendab omatoodete arvu.

Telekad muutuvad järjest suuremaks ja kumeramaks. Miinimum ekraanisuuruseks ennustatakse 55 tolli, pildikvaliteediks UHD (full HD on minevik), resolutsioon neljakordne HDR. Ühesõnaga telekast tulev pilt muutub järjest teravamaks ja kontrastsemaks.

Venemaa

Majanduskriis on Venemaal juba kestnud 7 aastat ja selle lahenemist oodatakse alles alates 2017. aastast. Seega käesolevaks aastaks midagi head ei ennustata.

Majanduskasvuks hindavad eksperdid ainult 0,2%. Venemaa eelarve on koostatud eeldusel, et inflatsiooniks kujuneb 5-6%, aga analüütikud ennustavad, et tegelikuks inflatsiooniks kujuneb 15%. Venemaa riigieelarve on tugevas sõltuvuses naftahinnast 50-55$ per barrel. Analüütikud hindavad hinnalangust kuni 40$ per barrel (remargina siinkohal, et hetkeseisuga on naftahind veelgi madalam). Venemaa suurendab kaitsekulutusi. Tulenevalt kehvast majandusolukorrast kasvab must tööjõuturg. EL sanktsioonid Venemaa vastu jätkuvad. Seoses EL santsioonide jätkumisega ennustavad analüütikud, et edaspidi saab Venemaa kaubavahetus toimuma Hiina kaudu ehk tekib uus siiditee. Jätkub koostöö OMV ja Gazpromi vahel ja plaanis on seda laiendada.

 

Energeetika

Elektritarbijad muutuvad ise elektritootjateks. Kõigil tekib võimalus energiat salvestada. Areneb kodumajapidamiste tark elektrikasutus (smart home). Ennustatakse rohelise energia võidukäiku, kui ka seda, et aastaks 2020 kasutab enamus autosid alternatiivenergiaid.

 

Digitaliseerumine

Kasvab nö digitaalne segadus ehk kui varem tehti ärimudelite kohased tehnoloogilised lahendused, siis nüüd on vastupidi ehk strateegia järgib tehnoloogia arengut. Klientide kogemused äppide kasutamisel seavad uusi nõudeid ja standardeid kõigile teenustepakkujatele. Start uppide kasutusele võtt tekitab uusi ärikooslusi.

 Järjest kasvava digitaliseerumise tingimustes muutuste kiirus kasvab ehk uusi tooteid tuuakse järjest kiiremini turule. Samuti mitmete uute toodete teenuste juures võidab standardi kehtestamisel kiirem globaliseeruja (näiteks Uber või Airbnb). 

Kunstlik intelligents areneb tohutu kiirusega - arvutid suudavad järjest kiiremini ja rohkem erinevaid probleeme lahendada. Digitaliseerumine muudab ka tööjõuturgu, paljud  töökohad võtavad üle robotid. Inimeste vahelises suhtluses hakkab järjest suuremat rolli mängima internet ja seda ka teenuste vahendamisel (nt sõidujagamine).

Telekommunikatsioon

Info edastamise kiirus kasvab, samuti vajavad digitaalsed vahendid rohkem inforuumi. E-kaubanduse arenemisega on muutunud tavapärane kauplemine piiriüleseks ja globaalseks.

Siinkohal märgin, et austerlased peavad oma internetti aeglaseks, öeldes, et ainult viiel EU maal on internet aeglasem kui Austrias. Ilmselt on IKT valdkonnas pigem Austrial Eestilt õppida kui vastupidi.

 

Pilvetehnoloogiad

Pilvetehnoloogiad on saanud tänapäevase andmetöötluse lahutamatuks osaks. Ameerika pilveteenuste pakkujate arvu kasv ja litsentsitasude tõus suurendab järjest nõudlust euroopa enda pilveteenuste pakkumise järgi. Andmekaitse peab olema tagatud Euroopa tasandil. On mure, et ameerika ettevõtete kaudu, mis pakuvad pilveteenuseid, on võimalik luurata EL kodanikke järele. Pilveteenuste kasutajate kaitseks ja standardite kehtestamiseks on vaja arendada ka seadusandlust.

 Ettevõtjad võtavad lähtuvalt olukorrast ja strateegiast kasutusele erinevaid pilvelahendusi nii avalike kui ka privaatseid. Ülemaailme tarkvara turg kasvab jätkuvalt. Netipõhjalise meekonnatöö/ koostöövõrgustike arendamise osas võitlevad jätkuvalt omavahel Google ja Microsoft. Järjest rohkem võetakse kasutusele erinevaid mobiiliäppe. Teenimisvõimalused pilveteenuste infrastruktuuri arvelt kasvavad. Samas kasvab ka pilveteenuste haavatavus ja vajadus turvaliste kasutusvõimaluste järele, et võidelda häkkeritega.

 

Big data

Andmete maht kasvab tohutu kiirusega nii töötlemata kui ka töödeldud andmete hulk. Analüütikud hindavad aastaks 2020 andmetehulga kasvu kolmandiku võrra võrreldes praegusega. Ettevõtted vajavad järjest tihedamas konkurentsis püsimiseks kiiremat ja efektiivsemat andmetöötlust. Arvutite võime erinevaid andmeid analüüsida kasvab ja seoseid leitakse pealtnäha täiesti erinevate andmete vahel järjest kiiremini. Andmeanalüüs laieneb järjest rohkematesse valdkondadesse (nt põllumajandus) ja hakkab järjest rohkem toimuma reaalajas. 

Privaatsfäär muutub väiksemaks ehk kõik muutub järjest avalikumaks. Kui Facebookis laigid midagi, siis annab see  arvutile võimaluse analüüsida Su eelistusi ja muid omadusi. Samas hakatakse pakkuma rohkem turvalisust suurendavaid lahendusi.

 

Asjade internet

Asjade internet (nutikellad, kaugjuhitavad kodumasinad, targad koerarihmad jms) kasvab. Samas on erinevad võimalused omavahel standardiseerimata ehk kasutatakse väga erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mis ei võimalda omavahelist ühildumist. Kuna erinevad lahendused tulevad turule suhteliselt kohe kui need loodud, siis on jätkuvalt probleemiks nende töökindlus. Järjest arenev andmehaldus ja analüüsivõimekus loob järjest suuremaid võimalusi uute asjade interneti tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. Kindlasti on vaja tagada kasutajate ja andmete privaatsus. Näiteks tervisekellad koguvad kandja kohta tohutul hulgal erinevaid tervisenäitajaid, mille põhjal saab teha põhjalike järeldusi kandja tervisliku seisundi kohta. Kui kaitstud need andmed on?

Asjade internet suurendab mobiilandmeside koormust. Oluliseks muutub ka teenusepakkujate võrgustike ühildumine. Koerakaelarihmast saadavad andmed peavad olema kättesaadavad kõigile nutitelefoni platvormidele, aga ka teistele infosüsteemidele, mille andmekogus soovitakse saadud andmeid kasutada või analüüsida.

Kui asjade internet oli nn nišitoode, siis lähitulevikus muutuvad internetis olevad asjad nö mainstreamiks. Muidugi sõltub see sellest, kui turvaliseks ja kindlaks tarbijad neid tooteid peavad ja usaldavad.

 

Õnnemängud

Tuleb välja, et austerlased on ühed suured õnnemängurid. Mida nad siis ennustavad õnnemänguturu arenguteks 2016. aastal.

Online-õnnemängud. Seoses mobiilsete rakenduste levikuga levivad ka online-õnnemängud. Sihtgrupina nähakse naisi.

Oskuste põhised mängud. Noorem generatsioon ei taha enam tõmmata mänguautomaadis kolme kirsi kombinatsiooni, vaid soovib jõudu katsuda veidi keerulisemate ülesannetega.

Spordiennustused. Näiteks seoses tuleva suvel toimuva jalgpalli EM-ga kasvavad ka spordiennustused ja sellega kaasnev äri.

Samas muudetakse õnnemänge reguleerivat seadusandlust veelgi tugevamaks. Alaealiste ja mängusõltlaste tuvastamiseks hakatakse juurutama sõrmejälje kaudu mängijate tuvastamist.

Loteriid jäävad jätkuvalt tulusaimaks õnnemängude segmendiks. Kui automaadid ja kasiino neelavad suurema osa mängija rahast, siis loteriist on loota ikka midagi tagasi saada ehk võita.

Casino Austria AG suuromanikuks on saanud õnnemängude korraldaja Novomatic. Kusjuures teised aktsiad jagunevad 33% Austria riik, 11% tšehhi investorid ja 15% Schelhammer&Schattera pank.

Kohtuvaidlused kasiinolitsentsi küsimustes toovad veel tükk aega leiva austria advokaatide lauale.

Austria kasiinode ja IT-õnnemängu korraldajate käive on ca 1,5 miljardit eurot ja tulukasvuks on planeeritud 3,6%.

 

Turism

Kuna viimaste aastate kliimasoojenemine puudutab ka austerlasi ning on toonud kaasa ilusad suved, siis ennustatakse siseturismi kasvu suveperioodil. Talve osas ollakse mures, kas ikka alpides lumi tuleb maha või ei. Alpides puhkajatele loodetakse nii suvel kui talvel. On käibelause, et üks euro mäel toob kaasa kolme kuni neljakordse käibe orus. Suurem osa alpituriste tuleb Austriasse Saksamaalt.

Hoolimata võimalusest ise interneti kaudu omale reis korraldada, loodavad reisibürood ikka, et vajatakse nende teenuseid. Reisibürood näevad oma klientidena ärikliente, kellel on tulenevalt lennufirmade probleemidest (nt Lufthansa streik) kasulikum osta pileteid reisibüroo vahendusel. See tagab hilisemate pretensioonide parema lahendamise.

Puhkuseturismi valdkonnas peetakse jätkuvalt klassikaliseks ja kindlaks vahemere äärseid rannapuhkuse sihtkohti, nagu Hispaania, Itaalia, Kreeka ja Horvaatia. Loodetakse ka kruiisireisijate kasvu.

Pikemate sihtkohtade osas on uueks tulijaks Kuuba, kuhu ka Austrian Airlines avab otseliini Viinist. Teiste kaugreiside populaarsemateks sihtkohtadeks peetakse Seišelle, Maldiive, Mauritiust ja Taimaad.  Individuaalreiside kasvu nähakse ette Panamasse, Mosambiiki ja Kolumbiasse.

 

Otsepangandus

Nagu Eestis on ka Austrias pangandus kolimas internetti. Selles osas nähakse ette pankade kulude kokkuhoidu kui ka pangandustoimingute läbipaistvust. Samuti ennustavad nad mobiilipanganduse levikut, väärtpaberite ostmist neti vahendusel ja ka kauplemist netis. Ühesõnaga on austerlased online panganduses jõudmas sinna, kus meie eestlased ammu oleme.

 

Kindlustus

Turvalise kesk- Euroopa elu muutumisega ebaturvalisemaks pööratakse Austrias rohkem tähelepanu kindlustustoodetele.

Kindlustusfirmadele hakkavad kehtima rangemad omakapitali nõuded kaitsmaks klientide raha. 

Elukindlustustoodete osas ei oodata erilist tõusu, pigem langust. Kuid muude kindlustustoodete (tervise, liiklus, kodukindlustus) osas nähakse ette olulist kasvu.