Üks olulisemaid oskusi, mida üks tubli Coach peab oskama ja harjutama on kuulamine. Kui ma coachi väljaõppega alustasin, siis oli kuulamisoskuse arendamine üks minu põhilisi väljakutseid. Üldjuhul meeldib endast rohkem rääkida, oma mõtteid ja seisukohti jagada. Samas meeldib ka, kui keegi tähelepanelikult kuulab ja on kaasas. Selleks, et aktiivselt kuulata ja olla meeldiv suhtluspartner, aga ka väga hea Coach, on vaja osata kuulata.
Selleks, et teha vahet kuulmise ja kuulamise vahel on hea
teada kuulamise tasemeid.
I tase – meie tähelepanu on meil endil, kuulame, aga ei kuule
II tase – teravdatud tähelepanu ja keskendumine
III tase – Sina ja klient olete maailma keskpunktis
I TASE – MEIE
TÄHELEPANU ON MEIL ENDIL, KUULAME, AGA EI KUULE
Oleme nagu kohal, aga tegelikult ei ole ka. Teise jutu
kuulamise asemel tegeleme enda mõtete, vastuste otsimise ja kõige muuga. Mis see muu on?
Valdavalt on see maailma kõige suuremasse suhtlemise lõksu
langemine ehk eelarvamused. Kuulates
teise inimese juttu, mõtled tegelikult omi mõtteid ja hindad olukorda. Vahest
võib isegi tunduda, et „tead“ juba vastust. Kui oled inimestega palju suhelnud,
siis juba teatud küsimustele kuuled sarnaseid vastuseid. Kuid selles on lõks, sest
tegelikult võib iga inimene üllatada uue informatsiooniga. Alati tuleb küsida ja saada teada, mitte eeldada ja arvata.
Sageli tekib meil ka soov
teisi ümberkasvatada. Kuulmata korralikult ära, mida teine pool räägib,
kipume õpetama- kuidas peab „õigesti“ elama. Coachingus on selline nõuandmine eriti kurjast,
sest oma probleeme peab Coachee ise lahendama ja iseendale oma õpetussõnad
välja ütlema või retsepti kirjutama. Sellises õpetavas nõuandmises peitub ka
oht, et Coachee ei võta vastutust. See pole ju tema lahendus probleemile ning
hiljem kui midagi nässu läheb, siis „süüdi“ on Coach, kes andis halba nõu.
Seega peab igatsugu õpetamise ja nõuandmisega olema coachingus ettevaatlik ja
kui seda teha, siis kindlasti kokkuleppel Coacheega. Sellisel juhul on pigem tegemist
juba mentorlusega.
Iseendast rääkimine. Oi, kuidas meile meeldib endast
rääkida. Tegelikult sellel kogu coaching muidugi baseerubki, kuid heas mõttes.
Coachingu protsessis on Coacheel täie voliline õigus endast rääkida. Kuid Coach,
kes peab olema aktiivse kuulaja rollis, peab oma soovi maha suruma. Vahest
tahaks väga öelda, et oi minuga juhtus samamoodi. Aga stopp, täna on kuningas
Coachee.
Oma lemmikteooriate ja
mudelite esitamine. Meil
igalühel on aastate jooksul välja kujunenud arusaam elust ja me omandame neid
muidugi ka juurde. Kuid nende üle arutlemine võiks pigem jääda muude
maailmaparanduslike vestluste osaks. Coach jääb coachingu protsessis oma teooriatega
tahaplaanile ning pigem ei räägi neist üldseJ
Diagnoosi panemine. Kui Coachee räägib oma probleemidest, siis tekib mingi hetk tahtmine nn diagnoosi
panna. Näiteks, oi see probleem tuleb tal kindlasti lapsepõlvest või tal on
olnud palju halbu kogemusi kindlat tüüpi inimestega. Stop! Coach ei ole
terapeut. Juhul, kui on näha, et Coachee vajab oma probleemide lahendamiseks
teraapiat, siis saab seda talle soovitada.
II TASE –
TERAVDATUD TÄHELEPANU JA KESKENDUMINE
Aktiivne kuulaja ja Coach toetab vestlust küsimuste ja kokkuvõtetega ning aitab Coacheel formuleerida oma sõnadega kokkuleppeid, otsustusi ja ülesandeid.
Millised on aktiivse
kuulamise vormid?
·
- Vaikne
- Peegeldav kuulamine
- Ümbersõnastamine
- Hõlbustamine
- Selgitamine
- Summeerimine
Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat
kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist
keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi. Vaikse
kuulamisega kaasnevad noogutamine, toetavad lühirepliigid, mis soodustavad
suhtluspartneri edasirääkimist. Seejuures on oluline kuulaja tähelepanelikkust
väljendav sõnatu käitumine. Rääkija peab märkama ja aru saama, et teda
kuulatakse ja kuuldakse. Oluline on hoida ka silmsidet.
Vaikiv kuulamine.
Ahaa..., mhmh..., selge..., mis sa kostad...
Peegeldav kuulamine annab rääkijale teada, kuidas temast
aru saadi, aidates tal end paremini väljendada. Peegeldav kuulamine tähendab
täpsustamist - juhul kui kuulaja täpselt aru ei saanud või kui on vaja
täiendavat infot. Peegeldava kuulamise võtteks on ka ümbersõnastamine - kuulaja
poolne sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida mõistmise
täpsust.
Reflekteerimine (peegeldamine). Ma saan aru, et..., Mõistan
seda nii, et... , Teiste sõnadega siis... , Sulle tundub, et...
Ümbersõnastamine - parafraseerimine
Ümbersõnastamine on üks olulisi coachingu protsessi osi. Coach korrates oma sõnadega Coachee mõtteid, aitab
ära hoida vääritimõistmist ja öeldut meelde jätta ning annab aega süüvida öeldu
sisusse.
Kuuldu ümbersõnastamine näitab Coacheele, et olete teda
tõepoolest tähelepanelikult kuulanud ja mõtlete temaga kaasa. Hea, kui
tagasipeegeldamisel saate kasutada osaliselt tema kasutatud sõnu, kuna siis
tekib mõlemal osapoolel tunne, et olete ühel lainel. Tasub ka jälgida
hääletooni, kõne tempot ja hääle tugevust, et oleks kergem kuulata ja aru
saada, kuna liiga tugev hääl väsitab, liiga vaikset häält on raske tähele
panna, kaasvestlejaga samas tempos püsimine aga jätab endast parema mulje. Rääkijat
ei tohiks küsimustega katkestada enne, kui ta on oma mõtte lõpetanud. Sõnastage
kuuldu oma sõnadega lühidalt ümber, siis alles lisage sellele oma arvamus või
küsimus.
Näiteks: "Kas sa tahad öelda....? Nagu ma aru saan,
ütled sa seda, et....Kas ma saan õigesti aru,
Niisiis, Sa väidad, et... , Nagu ma aru saan, Sa ütled, et...
, Paranda mind, kui ma nüüd eksin... , Tahad siis öelda... , Sa ütlesid, et...
, Nii et põhimõtteliselt Sa nõustud sellega, et...
Hõlbustamine. Mind huvitab, mis Sind paneb sedasi
mõtlema... , Kas räägiksid sellest lähemalt... , Ma ei saanud hästi aru, kas...
, Kordaksid ehk...
Selgitamine (täpsustamine) st esitada küsimusi,
uurida tausta, täpsustada ja küsida informatsiooni juurde, et öeldust selget
pilti saada. Selgitavad küsimused annavad ka teistele mõista, et olete tema
jutust huvitatud.
Kas Sa võiksid mulle
selgitada... , Ma ei saanud vist
Summeerimine (kokkuvõte). Kui nüüd kokku võtta...
, Põhilised teemad olid... , Pinnale jääb siis praegu... , Sinu jutu iva
seisneb siis selles, et...
III TASE – COACH JA
COACHEE ON MAAILMA KESKPUNKTIS
See on tõeline kohalolek. Coachingu protsessis on see
suurepärane tunne, kui oled saavutanud Coachina täielikku neutraalsuse ja pühendumise.
Kuulad ja peegeldad Coachee juttu ning näed, kuidas ta ise sõlmib lahti oma
probleemipuntrad ja näeb uusi lahendusi. See on super.
Mida sellest loost
omale igapäeva ellu kaasa võtta?
·
Peamine
aktiivse kuulamise oskus seisneb pidevas tagasiside andmises, et kõneleja
teaks, kuidas tema sõnum on vastu võetud. Seda iseloomustavad silmside,
huvitatud näoilme ja toetavad repliigid („Jaa” , „Jätkake palun” , „Rääkige
lähemalt”, „Nagu näiteks”).
·
Aktiivse
kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma
probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab. Tunnete n-ö karpi panemine
pole kasulik ei tervise ega töö tõhususe seisukohalt.
·
Peegeldades
vestluspartneri juttu kontrollid arusaadu õigsust ja hoiad ära valesti
arusaamise ohu. Peegeldades
vestluspartnerile tema juttu, käitumist või tundeid, näitad talle, et tema jutt
on sulle oluline ning sa hoolid tema tunnetest ja mõtetest ning ei mõista teda
nende pärast hukka.
·
Ülekordamine
aitab öeldut/kuuldut analüüsida ja paremini meelde jätta ning takistab
kuulamistõkete kasutamiselevõttu (sildistamine, võrdlemine, vastuseks
valmistumine kuulamise asemel jt).
Inimestele meeldib kui
nende juttu tähelepanelikult kuulatakse ja antakse tagasidet.
On öeldud, et hea
suhtleja ei ole mitte see, kes palju räägib, vaid see, kes oskab kuulata.
Minu esimene coachingu koolitus toimub Tallinnas
15. märtsil kell 10.00–13.15 von Stackelberg Hotel Tallinn
seminariruumis Toompuiestee 23.
