Väärtused vol 2

Jätkan väärtuste teemaga. Vt eelmist postitust

Olles ära määranud oma 3 olulisemat väärtust tasub mõtiskleda, mida need tähendavad? Anthony Robbins kinnitab oma raamatus, et otsuste tegemine taandub väärtushinnangutele /A.R Ärata endas hiiglaslik vägi lk 321/. Lihtsalt seletades, et oma valikutes (töö, elukaaslane, reisid jms) lähtume sisemistest väärtustest. See võib olla lihtne, aga ka keeruline. Väärtuste vahel võib olla ka mitmeid vastuolusid, mida allpool olevate näidetega püüan selgitada.

Näiteks kui oluliseks väärtuseks on muutunud tervis, siis oma valikutes keskendume sellistele võimalustele, kus saab tervist hoida. Näiteks ei vali me töökohta, kui teame, et stressi tase võib ohtlikult kõrgele tõusta või peab tegema palju ületunde või lausa öötööd. Samuti ilmselt valime reise selle järgi, kus tervislike eluviiside järgmine on võimalik. Peoreisid jäävad minevikku ja spaad, sanatooriumid olevikku:). Samas, aga kui teiseks väärtuseks on edu, siis kipume oma valikuid tegema selle järgi, mis tagab meile edu. Kui edukaks olemiseks on vaja teha palju tööd ja osaleda lõpututel ühisüritustel, siis võib see minna vastuollu väärtusega tervis. Eriti kui eduga seotud tegevused ei ole pikas perspektiivis eriti tervislikud. Oma sisemiste väärtustega vastuolus elamine/töötamine viib stressini, keeruliste probleemideni või isegi haigestumiseni.

Või näiteks võib vabameelsest ühiskonnast tulnud naine sattuda läbi abielu elama kogukonda, kus on tugevaks väärtuseks traditsioonid ja turvalisus.  elu sellises ühiskonnas eeldab vaikimisi kogukonna reeglitele allumist, alati oma käitumisega ette arvatav olemist ning kindlalt kehtestatud normide ja rituaalide järgmist. Kui nüüd sellisesse kogukonda satub inimene, kelle väärtuseks on seiklus, hedonism, siis võib tal sellises keskonnas pidevalt elamine osutuda keeruliseks. Eriti valus ongi siis kui juba on sündinud lapsed. On ju selge, et inimene, kes ei pea oluliseks kogukonna väärtusi saab eemaletõugatuks ja üldise halvakspanu osaliseks. Muidugi siis peaks endalt küsima, kas see inimene, kellega abielluti ikka kannab samu väärtusi ning mis tegelikult on abiellumise ajendiks. Siin võib seiklushimulise inimese puhul olla ka seiklusjanu, paraku selles näiteks võib see seiklus osutuda juriidiliselt ja emotsionaalselt suhteliselt kalliks.

Väga palju puutume erinevate väärtustega kokku siiski töökeskkondades. Tööl võivad olla erinevate väärtustega inimesed. On neid, kes väärtustavad isiklikke väljakutseid, on neid kelle väärtuseks on majanduslik heaolu ja võim, on neid, kes lihtsalt peavad elatist teenima. Selge on see, et juhilt nõuab see päris parajat zongleerimist, et kõiki neid erinevaid inimesi töös hoida, motiveerida ning vältida väga suuri konflikte. Seega on hea aru saada, mida keegi väärtustab ja mis teda motiveerib. Seda on hea aru saada nelja silma vestlustel kui ka koolitustel. Muidugi peab siin arvestama asjaolu, et töökoha kaotuse hirmus kipuvad inimesed oma tegelikke motiive varjama. Samas, kes ikka julgelt deklaleerib, et käib tööl raha pärast, kui organisatsioonis ja ühiskonnas peetakse oluliseks väljakutseid, eneseteostust, pidevat edu. Samas võib selline töötaja olla ülimalt efektiivne ja kasulik organisatsioonile vastupidiselt töötajale, kes koogutab pidevalt juhile kaasa. Väga tihti on selliste koogutajate tegelik tulemuslikkus on madal, kuid nad on võimu väärtustavale juhile mugavad. Nad ei vaidle vastu ja imetlevad juhti igal sammul.

Või näiteks töötad organisatsioonis, mis väärtustab täpselt kellast kellani tööl olemist, siis vabadust väärtustaval inimesel võib olla seal kohanemine keeruline. Kusjuures töötulemus ei pruugi üldse olla erinev sellest, kes istub 8 st 5 ni kontoris, selle töötajaga, kes käib tööl nö vaba graafikuga. Muidugi eeldab selliste erinevate väärtustega inimeste haldamine vahetult juhilt aga ka kogu organisatsioonilt paindlikku suhtumist. Õnneks on see kellast kellani töötamise jää hakanud murduma. Muidugi on ameteid, kus inimene peab konkreetselt oma töölaua taga istuma. Sellisel juhul peabki inimene aru saama, kas selline töö on tema väärtustega kooskõlas või mitte. Kõige hullem on, kui inimene pole omale teadvustanud sellist vastuolu ja tulemuseks on väga rahulolematu töötaja. See vist ei meeldi kellelegi, ei juhile ega kaastöötajatele. Kellele meeldib sekretär, kes igapäev ohib, et peab hommikust õhtuni laua taga istuma.

Väärtused võivad elu jooksul muutuda. Noored inimesed ei väärtusta tervist, sest hea tervis on enesest mõistetav ja enamikel noortel ongi ju keha kulumata. Vanuse kasvades ja keha kuludes aga märkame, et järjest rohkem peame oluliseks head enesetunnet. Ja ega niisama ei soovita juba pikalt elanud inimestele head tervist ja jaksu. Samuti võib saada seikluslikkust väärtustava inimese jaoks väärtuslikuks konformsus ja turvaline elukeskkond. Või näiteks võim ja hedonism asendub heasoovlikkusega ( nt tuntud lugu Munk, kes müüs oma ferrari). Mõnikord toimuvad sellised väärtuste muutused pika aja jooksul, aga mõnikord mingi fataalse elusündmuse tõttu. Seega on hea meeles pidada, et väärtused pole midagi, mis on sünnist surmani kivisse raiutud, vaid muutuses.

Oluline on endale teadvustada,mis on see sisemine jõud, mis meid parasjagu edasi liikuma sunnib ja kas mõnikord on vaja seda teadlikult muuta? Teine asi mis meie käitumist väga palju alateadlikult mõjutavad on uskumused. Aga sellest edaspidi.

Väärtused

Väga palju mõjutavad inimeste käitumist, aga ka valikuid elus nende uskumused ja väärtused. 

Väärtustest on suhteliselt palju räägitud. Väga populaarne on teha juhtimiskoolitusi väärtuste teemal. Kindlasti on paljud osalenud oma organisatsiooni koolitustel või hiljem saanud infotunnis teada, millised on organisatsiooni väärtused ning kuidas kõik peavad neid nüüd üksmeelselt järgima. Deklareeritud väärtused on toredad koolitajatele ja ettevõtte juhile. Juhi süda on rahul, et töötajaid on vastavalt juhistele õpetatud ja konflikti olukordades saab alati väärtustele viidata. Mis on aga reaalne elu? Kui töötajalt küsida, mis on ettevõtte väärtused, siis tavaliselt viidatakse ettevõtte kodulehele, et vaadake seal on kirjas. Seega, kas ikka on endale teadvustatud ettevõtte kui ka oma väärtuste olemust? Hea on kui inimese enda väärtused suuremal määral kattuvad tööandja omaga, aga kui ei kattu, siis tulemuseks on üldine mõlema poolne rahulolematus. 

Väärtused on kultuuri standard, mis näitab, mis on hea ja õiglane ühiskonnas. Väärtused on sügavalt integreeritud ja kriitilised kultuuri uskumuste edastamiseks ja õpetamiseks.

Väärtuste olemus on sügavam kui lihtsalt deklareerida - ausus, usaldusväärsus, professionaalsus jne. Inimeste sisemine väärtuste skaala on oluliselt mitmekesisem. Kõige paremini selgitab seda ameerika sotsiaalpsühholoogi Shalom H. Schwartzi loodud väärtusteteooria. Kui üldiselt viidatakse "väärtuste" all veendumustele, millised olukorrad ja tegevused on soovitatavad., siis Schwartzi väärtused ei ole aga suhtumised konkreetsetesse olukordadesse või tegevustesse, vaid Schwartz näeb väärtusi kui stabiilseid standardeid, mille abil me hindame kõike muud, sealhulgas kõigi meile soovitatud normide, hoiakute või vooruste asjakohasust.

Schwarts on defineerinud kümme erinevat väärtuste kategooriat. Need on:

1. Võim – väärtusteks on sotsiaalne võim, autoriteet, jõukus. Oluline on kontroll ja domineerimine teiste üle
2. Saavutus – väärtusteks on edukus, ambitsioonid, otsustamisõigus. Oluline personaalne edukus ja vastavus sotsiaalsetele standarditele.
3. Hedonism – väärtusteks on nauding, lõbus elu. Oluline on pühendumine naudingutele ja sensuaalsetele vajadustele.
4. Stimulatsioon – väärtusteks on põnev ja mitmekesine elu. Oluline on otsida koguaeg seiklusi ja muutusi.
5. Enesejuhtimine – väärtusteks on loovus, vabadus, iseseisvus. Oluline on seada endale ise eesmärke, tegutseda oma valikute kohaselt ja iseseisvalt.
6. Kõikehaaravus – väärtusteks on avatud mõtlemine, elutarkus, sotsiaalne õiglus, maailma rahu, kaunis maailm, ülim harmoonia. Oluline on tolerants ja mõistmine kõige ja kõigi suhtes.
7. Heasoovlikkus – väärtusteks on abivalmidus, ausus, andestavus, truudus, sõprus. Oluline on lähedaste inimeste kaitsmine ja heaolu hoidmine, tõstmine.
8. Traditsioonid – väärtusteks on mõõdukus, vagadus, traditsioonidest kinni pidamine. Oluline on normide, uskumuste, religioosete rituaalide järgmine ja nendest kinni pidamine.
9. Konformsus – väärtusteks on kuulekus, distsipliin, viisakus. Oluline on olla teistele meelepärane, mitte rikkuda reegleid ja norme ning järgida üldtunnustatud tavasid.
10. Turvalisus – väärtusteks on rahvuslik julgeolek, pere kaitstus, vastastikune abistamine, puhtus. Oluline on kindlustunne ja harmoonia ühiskonnas ja suhetes.

Need kümme jaotust jagunevad omakorda nelja rühma:

1. Edasipürgimine – võim ja saavutus

2. Avatus muudatustele – hedonism ja stimulatsioon

3. Omakasupüüdmatus – enesejuhtimine, kõikehaaravus, heasoovlikkus

4. Konservatiivsus – traditsioonid, konformsus, turvalisus.

Muidugi võib igal inimesel tekkida ka sisemisi väärtuste konflikte. Sellisel juhul peab aru saama, mis on tegelikult liikumapanevaks põhiväärtuseks. Sageli ajame me segamini ühiskonna väärtused ja oma sisemised väärtused. Oma väärtustega kooskõlas elades aga saadab inimest edu. Ta saab tegutseda oma sisemise kompassi kohaselt ning ei pea pidevat tegema ümberkohastumisi. Pidevalt endale vastu elamine muudab õnnetuks ja rahulolematuks. Samas on paljudel meist raske defineerida oma tegelikke väärtusi, sest segavaks faktoriks saab üldine ühiskonna suunatus ehk kollektiivsed väärtused.Eesti ühiskonnas on pikalt olnud suund välisele edukusele ja perfektsionismile. Õnneks (aga ka kahjuks) on selle tulemused käes. Järjest kohtame inimesi, kes on rahulolematud oma elu ja saavutustega. Kui nad veidi mõtleksid, mis on nende tegelikud tahtmised/väärtused, siis avastaksid nad, et elada saab tänapäeval palju lihtsamalt, ilma et on vaja püüelda järjest rohkema tarbimise ja asjade poole.

Sisemised väärtused on olulised oma eesmärkide saavutamiseks. Hea on ju tegutseda, töötada oma väärtushinnangutega kooskõlas. Näiteks on väga raske töötada loodust väärtustaval inimesel, kelle alusväärtused on tugevalt kaldu omakasupüüdmatuse poole, mõnes väetisi tootvas või müüvas ettevõttes müügijuhina. Kui see inimene peab seda tööd tegema, siis põleb ta peagi läbi. Teistpidi on edasipürgimist väärtustaval inimesel töötada väga konservatiivses keskkonnas. Seega on oluline teadvustada oma alusväärtusi ning hinnata kuidas ja kuipalju on need kooskõlas tööandja omadega või üldiselt ümbritseva elukeskkonna omaga.

Sageli saab oma sisemistest väärustest aimu kui hinnata oma sõpru. Just neid keda me kõige lähedasemateks peame ja kelle seltskonnas end kõige turvalisemalt tunneme. Sageli annab see aimu tõest, isegi kui näiliselt või ühiskonna ootustele vastavalt soovime olla keegi teine. See keegi teine võib olla halvas suhtes, valel töökohal, aga sõbrad on need, kes määravad meie tegeliku olemuse. Õnn on muidugi siis, kui kõik harmoonias – töö, sõbrad, suhted.

Anthony Robbins on oma raamatus “Ärata endas hiiglaslik vägi” välja toonud omapoolsed kümme liikumapanevat väärtust,mis mõneti kattuvad Schwartzi väärtuste teooriaga. Anthony Robbinsi väärtused on:

1. Armastus
2. Edu
3. Vabadus
4. Lähedus
5. Turvatunne
6. Seikluslikkus
7. Jõud
8. Kirg
9. Mugavus
10. Tervis

Mis on Sinu jaoks kolm kõige olulisemat väärtust?

UNI

Üldjoontes koosneb meie elu kolmest osast – igapäevane töö, aeg endale ja uni.  Meie edu eluteel sõltub võrdväärselt kõigist kolmest. Kuidas tuleme toime oma igapäevases töös, palju pühendame aega endale ja kuidas magame. Huvitaval kombel kipume viimast, und, pidama veidi teisejärguliseks. Ära maga maha, unekott, vara üles ja hilja voodi – need mitmed magamist väljendavad sõnad ja arvamised on vast alateadlikult  mõjutanud tänapäeva inimest. Vanasti kui inimeste töö oli rohkem füüsiline kui vaimne, siis oligi uni magusam ja võib-olla tuli rohkem tähelepanu pöörata, et liiga palju ja kaua ei magaks. Tänapäeval, kus meie aju on suuremas tegevuses kui meie keha, on paraku ka uni muutunud. Harva saame tunda seda magusat ja rammestavat und.  Enamasti tegelevad inimesed öösel oma mõtete kiirteel kihutamisega ja see on palju väsitavam kui vanasti põllul või heinamaal ilma masinateta rassimine (või mingi muu vanaaegne tegevus). Olen ka mina kimpus katkendliku ööunega mõtetekiirteel rallimise tõttu. Magan,  magan ilusti ja hoplaa äkki on uni läinud Ja siis nad tulevad algul ühekaupa, siis juba mitmekesi. Neid on ilusaid ja on koledaid, on elevaid ja on ärevaid. Lõpuks vahet pole millised nad on, uni on läinud. Ja siis on kohal hopsti eriti ärevust tekitavad mõtted – aga kohe on hommik, kohe algab taas tegemisi täispäev, ma pean olema tegus, energiline jne, miks ma ei maga, mis niimoodi saab jne jne. Ma ei kurda sellepärast, et raamatus või ajakirjas kirjutatakse, et öösel peab magama, vaid ikka puhtalt juba elada jõutud elust tulenevalt. Ajapikku jõuab isiklikke juhuslike inimkatsete tulemusel kohale taipamine, et elurõõmu ja eluedu aluseks on hea uni. Välja puhanuna jõuab teha oma päevatööd paremini, tulla endaga paremini toime ja olla igati tegus ning rõõmus. Ühesõnaga eduvõti on magamises, mitte öösel voodis väherdes unetult mõtete kiirteel kihutades. Olen kuskilt lugenud sellist mõtet, et magan selleks et võita. Vaenlane ei maga, aga mina magades väsitan vaenlast. Sest tema ei saa siis üldse magada ja väsib kiireminiJ

Mida siis teha, et paremini magada ja mitte öösel jahvatada mõtteid olgu nad järjekorras või segamini? Lihtne on öelda, et ära mõtle. Paraku sellist käsku poolunes olev aju ei täida. Pigem annab vunki juurde. Seega tuleb tegutseda metoodiliselt. Sest teame juba vanast ajast, et millegi saavutamise aluseks on kaine mõistus ja range distsipliin. Mõni võib sellele vastu vaielda, aga tulemuste saavutamiseks on see vajalik. Ka hea une. Siinkohal panen oma kogutud ja katsetatud nipid kirja.

Kõigepealt, mida teha päeval, et sellele järgnev öö oleks mõnus:

1.   Igapäev liigu vähemalt üks tund värskes õhus. See on miinimum. Väga harva võib sellest vähem teha, kuid istuva töö ja eluviisi puhul on see elukvaliteedi tagamiseks hädavajalik. Seega kui just ei jaksa sporti teha, siis kasvõi niisama jalutamine on juba piisav.

2.   Teadlik aeglustamine. See on uus nipp, mida tahan hakata katsetama. Hakata teadlikult tegema asju aeglasemalt. Tõsta kohvitassi kolm korda aeglasemalt, süüa aeglasemalt, rääkida aeglasemalt jne. Kusjuures mõnikord olen seda teinud ja tulemuseks pole mitte see, et tegevused võtavad rohkem aega, vaid hoopis aega kulub kas samapalju või isegi vähem, aga olemine on tüünem. Ära jääb pidev tormamise tunne, olemine ja elamine on rahulik ja kontrollitud.

3.   Kohvi võib juua ainult hommikul. Kohviga ongi see lugu, et halvasti magamise tulemusena tekib unisus ning lihtne on end kohviga turgutada. Paraku just pealelõunane kohvijoomine on kuritegu heale ööunele.

4.   Õhtuti söö vähe. Tervislikust ja tasakaalus toitumisest on niipalju räägitud, et praegu sellel ei peatu. Aga päris tühja kõhuga ei tasu ka magama minna.

5.   Õhtul enne magamaminekut mõtle ilusaid ja tänulikke mõtteid.  Klassikaliselt vähemalt kolm asja, mille üle on põhjust rõõmustada ja tänulik olla. Kui muud ei tule, siis alustada sellest, et jälle üks päev elatud ja õhtusse saanud.

6.   Joo rahustavat taimeteed. Näiteks meliss, naistepuna, kummel. Tean, et paljud kasutavad õhtul enda maha rahustamiseks veini või muid alkohoolseid jooke. Võib-olla mingis väga väikeses mõõdetud koguses on see ok, aga tavaliselt kipub alkoholi kasutamine minema üle piiri. Alkohol pigem lõhub und kui ehitab seda. Millegipärast see nii on. Seega pigem sisse viia igav taimetee nautimise rituaal.

7.   Loe enne magama jäämist raamatut. See sobib nipp sobib neile, kes tõesti lugemist armastavad. Hea on lugeda natuke igavat raamatut, siis tuleb uni kiiremini ja puudub ka põnevus, mis edasi saab (raamatuloos).

8.   Loobu online uudistest. Pooltundi või tund enne võiks üritada mitte enam surfata internetis. Pigem kasutada elektroonikat ja nutimaailma oma kasuks. Näiteks: rahustava muusika kuulamine spotifyst, raamatuäpi kaudu lugemine, meditatsiooniäppide kasutamine jne

Mida teha, siis kui ärkad öösel kell 3 ja uni on läinud? Pea hakkab tööle, aga tead et magada on vaja. Kõige hullem on stressist ja teadmatusest tekkiv ärevus. Siis tõmbub lisaks ajule ka keha krampi. Öeldakse küll, et mõtle siis ilusaid mõtteid, aga isegi positiivsed elevust tekitavad mõtted tegelikult segavad und. Kõige parem on üldse mitte mõelda. Kui on ikkagi kindlaks sooviks lihtsalt edasi magada ning hommikul reipana ärgata, siis KÕIGE TÄHTSAM ON AJU ÄRA PETTA!!! Kuidas?

1.   Loe numbreid.  Klassikaline lammaste lugemine. Paraku on paljude aju juba sellega hajunud. Seega on tulnud uued nipid:

a.     Alustad 100 st ja loendad allapoole.

b.   Loendad 100-3-3-3 jne. ehk lahutad 100 st 3, siis 97st 3 jne

c.    Proovida võib ka muid lihtsamaid matemaatilisi tehteid. Võrrandite lahendamine vist siiski pole heaJ

2.   Teadvustatud hingamine. Rütm 8-4-8. Hingad nina kaudu lugedes 8 ni sisse. Siis hoiad 4 ni lugedes hinge kinni ning aeglaselt 8 ni lugedes hingad suu kaudu välja. Oluline välja hingates lõdvestuda, tunda kuidas lõualihased lõdvestuvad ja edasi kogu keha. Keskenduda võib ükskõik millisele kehaosale, et lõdvestuda. Ja see nipp aitab. Oluline on aeglane hingamine.

3.   Leba niisama. Öösel ärgates kipume voodis vähkrema, külge keerama, patja sättima. Sellega tegelikult äratab keha. Mina olen mõelnud, et kui just und pole, siis leban vaikselt. Kui aju töötab, siis vähemalt keha puhkab. Oluline on siinkohal keha tähele panna. Kas käed on rusikas või on peopesad avatud. Kui käed on rusikas, siis ava peopesad. Keha lõdvestub. Hea on lihtsalt selili lamada. Kes joogas on käinud, teab seda lõpuasanat, kus lihtsalt lebad lapikult nagu lestakala. Väga mõnus.

4.   Joo vett. Mind on aidanud ühe klaasi jagu veejoomine.

5.   Mõtle ajuvabasid mõtteid. Kasvõi kui ma oleks koer, kuidas ma elaks või veel midagi absurdsemat. Vahest kui igapäeva elus on probleeme palju, siis olen ka unetutel öödel unistanud piirideta. Lihtsalt millist elu ma elaks, kui saan valida vabalt mida tahan. Täiesti piirideta, sest unistamiseks pole vaja õiget aega, palju raha ega muid ressursse. Lihtsalt fantaasiat ja julget mõttelendu.

6.   Pane mõtted kirja. Vahest pingelistel tööperioodidel tulevad ka öösel täitsa kasulikud mõtted või lahendused. Siis tekib poolunes hirm, et hea mõte läheb hommikuks kaotsi. Selleks, et mitte jääda kinni hoidma tekkinud heast mõttest, tuleb see kirja panna. Siis on see hommikul ka alles.

7.   Vali unenägu. Mõtle, millest soovid und näha. Nagu filmiriiulilt filmi valimine.

Sellised mõtted siis heast unest ja sellest kuidas seda siiski saavutada. Kui Sul, hea lugeja on veel mõni nipp, siis kirjuta kommentaari, mida sa teed?

ILUSAID UNENÄGUSID JA REIPAID HOMMIKUID!

Läbirääkimised

 

Läbirääkimisi tuleb meil elus ette pea igal ühel, seda nii töö- kui ka eraelus. Hea teada mõningaid põhimõtteid, mida silmas pidada. Osalesin hiljuti läbirääkimiste koolitusel, kus tegin enda jaoks mitmeid märkmeid. Sedakorda sai postitus suhteliselt märksõna keskne.

 ·        Rahulolu – eesmärk on jätta oma läbirääkimispartner rahulolevaks.

·        BATNA – Best alternative to a negotiated agreement Best alternative to a negotiated agreement - Wikipedia

o   Kus on see koht, kust edasi minna ei saa? Mis on piirid, kus teatad partnerile, et sa ei saa teha kokkulepet, kuna tingimused ei ole Sinu jaoks vastuvõetavad.

o   Ähvardada ei tohi! Ähvardamine näitab nõrkust. See pool, kes teistpoolt isiklikult ähvardab, see tunneb hirmu! Mõtle, mida ta ise kardab?

o   Hoiatamine ja kenasti selgitamine jätab ukse lahti. Kui hoiatada, siis peab olema ka valmis hoiatuse elluviimiseks.

·        Aeg – see kellel on rohkem aega, sellel on rohkem jõudu.

o   Ära kiirusta, SÄILITA RAHU

o   Aeg on taktika. Venitamine/kannatlikkus

o   Aega tasub varuda.

o   Kui on aeg piiratud, siis ei ole tark sellest vastasele otseselt teada anda. Tekib võimalus ajapiirangule toetudes survestada otsuse tegemist.

·        Lubadus – Kas Sa lubad mulle? Küsides seda, siis üldjuhul teinepool peab oma lubadustest kinni.

·        Reputatsioon - usaldusväärsus annab rohkem võimalusi.

·        Strateegia tasandid

o   konkurents – ühekordne tehing, kus osapooled kunagi enam ei kohtu. Keskendutakse ainult tulemusele.

o   koostöö – 100% suhetel põhinev. Igal juhul soovitakse säilitada häid suhteid. Mõnikord ei pruugi tulemus olla kummalegi poolele vastuvõetav st tehakse nö kompromiss kokkulepe. Või loobutakse liiga palju teisepoole kasuks.

Üldiselt on alati mingi kombinatsioon. Seega on hea mõelda, mis on parim koostöö ja tulemuse kombinatsioon. Mina võidan/sina võidad

·        Õigluse printsiip –Teinepool peab tundma, et teda koheldakse õiglaselt. Kui teinepool tunneb, et teda ei austata, siis läheb teravik isikliku lugupidamise taotlemise peale. Sellisel juhul võib olla väga raske soovitud tulemust saavutada.

·        Lugupidamine – kõige odavam vahend edu saavutamiseks. Lugupidav (seda enda sisemuses) suhtumine läbirääkimise partnerisse loob hea aluse soovitud tulemuse saavutamiseks.

·        Kogu infot

o   Kes on teinepool?

o   Proovi aru saada teise poole huvidest.

o   Ära paku kohe kõige suuremat hüve, summat jne.

·        Julgus – Peab olema julgust küsida – kõrgemat palka, odavamat hinda, paremaid tingimusi. Ei tohi olla piinlik küsida.

·        VÕTA PAUS – kui tunned, et lähed põlema või asjad ei liigu soovitud suunas, võta aega maha ja palu pausi. Eriti on vajalik paus olukorras, kus minnakse emotsionaalselt põlema. Maha jahtumine kestab ligi 20 min. Tark ei torma!

·        Taktikad

o   Standard – viita standardile, seadustele, reeglitele. Kasuta eksperte. Ära räägi läbi üksinda.

o   Parkimine – juhul kui mingis teemas jäädakse vaidlema, siis leppida kokku selle teema parkimises ning minna teiste teemadega edasi. Pargitud teemade juurde tuleb hiljem muidugi tagasi tulla ja saavutada kokkulepped.

o   Vältida kiireid läbirääkimisi.

·        TÄHTIS ON OLLA RAHULIK!

 

Naisinvestorite Klubi aastakonverents 2016

 

Kirjutan väikese ülevaate novembri alguses toimunud Naisinvestorite Klubi aastakonverentsist. Alustuseks pean kohe selgitama, et investeerimine ei ole ainult raha paigutamine väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse. Investeerimine on igasuguse ressurssi arendamine eesmärgiga sellest tulevikus tulu saada. Nii investeeritakse kinnisvarasse, ettevõtlusesse, aga ka isiklikku arengusse (koolitused, reisid, eneseareng), suhetesse jne. Seega hõlmab Naisinvestorite Klubi väga erinevate investeerimise eesmärkidega naisi, nii noori kui vanu. Igatahes on see kogum väga palju huvitavaid ja ägedaid inimesi.

Aga nüüd ülevaade sellest, kes ja mida konverentsil rääkis.

Esimene esineja oli Naisinvestorite Klubi tulihingeline eestvedaja Kristi Saare, kes andis ülevaate, mis tegelikult tulevik toob? Ja tulevik toob automatiseeritud töökohad, väärtpaberite madalad investeerimistootlused ja suurema üldise ebamäärasuse turgudel. Seega tuleb olla oma tuleviku planeerimisel loov ja lahendusi leidev.

Teisena esines Kaidi Ruusalepp, kes tänaseks on käivitanud start-up ettevõtte Funderbeam. Kuigi Kaidi on olnud tegev nii Eesti Väärtpaberikeskuses kui ka päris karjääri alguses juurutanud avalikus sektoris digiallkirjasüsteemi, siis oma parimaks investeerimisportfelliks pidas ta siiski oma elu ja perekonda. Seega raha asemel pigem koguge häid suhteid ja hoidke neid. Seda nii lähedaste kui ka sõprade ja tuttavatega. Isegi oma ettevõtet ei arenda ilma tugeva ja usaldusväärse meeskonnata.

Kolmandana rääkis Darja Saar, kelle vedada on Eesti vene keelsele vaatajaskonnale suunatud televisiooni kanal ETV+ kui ka noori ettevõtlusesse kaasav programm Entrum. Televisiooni töö kogemusele tuginedes rääkis Darja, et kui tahad midagi saavutada, siis toetu naistele. Seda küll vaatajaharjumuste loomisel, kuid eks ole selles ka üldine elu tõetera sees. Kui mehed on väga avatud muutustele ning on riskialtimad, siis tähendab see teistpidi ka seda, et nad vahetavad oma eelistusi oluliselt kergemini ja kiiremini. Naiste pärusmaa on stabiilsus ehk nad hoiavad loodut kauem.

Väga lahedate ettekannetega esinesid naisinvestorite klubilised Astrid Arula ja Piibe Muda. Astrid on Tartus tegutsev kinnisvara ettevõtja. Koos oma elukaaslasega on nad jõudnud korterite renoveerimiselt/müügilt terve maja renoveerimise/müügini. Ta tõi välja 5 punkti, mis viib eduni:

1.       Exceli arvutused, mis toob projekti kohta kogu info ühele lauale ja aitab tegevuse käigus langetada kaalutletud otsuseid.
2.     Optimism ja kerge naiivsus. Enda mõtte positiivsena hoidmine. Aegajalt küsi endalt, mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Tegelikult on olemas väga palju inimesi, kes tahavad anda oma raha sinu projekti õnnestumiseks.
3.       Otsustamine. Sisemine kindlus tegutseda. Otsus vastutada oma elu eest ise. Kliendi aitamine üle aia.
4.       Meeskond, kes sind toetab. Inimesed, kellega saab oma kõhklusi ja kahtlusi läbi arutada, kes ei tee su mõtteid maha ja toetavad sind igati.
5.       Plaan A, plaan B, plaan C,,, plaan X. Võimalike variantide paljusus annab kindlustunde. Kui ei saa ühtemoodi, siis saab teisiti.

Teine esinenud klubiline Piibe Muda lähenes oma teemale väga loominguliselt ja väga mõtlema paneva nurga alt. Nimelt ta tegi ülevaate, kuidas muinasjutud kujundavad meie suhtumise rahasse ja rikkusesse. Nimelt mõjutavad lapsepõlves kuuldud/loetud lood meie mõttemustreid väga palju ning need kanduvad läbi lugude põlvkonnast põlvkonda. Tänaseks kujunenud kultuuriruumi kujundavad lood jutustavad sellest, et rikas on paha ja kuri ning saavutanud rikkuse läbi pettuse. Hea inimene on vaene ja kannatlik. Seega kui tahta olla hea, siis oled vaene. Päris pärssiv mõtteviis.  Seega tasub aegajalt oma mõttemustreid hinnata ja analüüsida, kust tulevad meie hoiakud, mis piiravad meie tegutsemist ja oskust olla õnnelik. Kas rikas inimene ei saagi olla hea või saavutanud oma rikkuse koostöös teistega põhimõttel, et kasu saavad kõik koostööpartnerid?

Peale lõunase sessiooni avas üks äge pragmaatiline eesti naine Maire Forsell, kes on Leisi Lapikoja asutaja ja tegevtöötaja. Maire kirjeldas oma elu ja teekonda, kuidas on jõudnud sinna kus ta on ja miks ta peab oma pisikest käsitööettevõtet.

Raha kohta ütles Maire: Raha tekib mingi tegevuse tulemusena ja see tegevus ei ole unistamine. Kui raha põlgad, siis pole tal asja sinu juurde.

Oma ettevõtte loomise idee kohta ütles, et ta maailmas on ikka olemas asju, mida pole veel välja mõeldud. Lihtsalt otsima peab vast kauem. Maire tõi näitena, kuidas tema jõudis oma lugusid jutustavate bareljeefpatjadeni. Nimelt alustas ta tavaliste lapitekkide tegemisega, kuid raamatupidajana arvutas ta kiiresti välja sellise lapiteki omahinna. Maksukuuleka kodanikuna ei pea Maire ka õigeks maksude mitte maksmist. Seega, kui ausalt käsitööäri ajada, siis on toodete hind palju kõrgem, kui see, millega suurem osa käsitöötegijaid oma tooteid müüb. Üldiselt väldivad käsitöötegijad tööjõumakse, hoitakse käivet alla käibemaksu piiri, sularahamakseid ei raamatupidamises ei kajastata.

Kuid väikeettevõtja edu ei ole ainult läbimõeldud ja aus rahaasjade korraldamine. Edu saavutamist takistab ka see, et sageli ei osata end müüa, ei leita oma toodet, ei saada aru kuidas asjad turumajanduses käivad, käiakse liiga palju koolitustel ning selle asemel, et tegutseda, peetakse pidevalt plaane.

Maire Forselli edukriteeriumid on:

•         Leia oma toode ja jää sellele kindlaks.
•        Pane oma tootele kohe õiglane hind.
•        Tee kõvasti tööd.
•        Kui teadmisi napib, siis mine õppima
•        Unista suurelt ja tegutse kohe!

 

Järgmisena esines Kaja Kallas, kes tegi ülevaate oma karjäärist ning arutles selle üle, miks naised end alahindavad. Kõigepealt tõi Kaja välja tõdemuse, et jumalad naeravad kui inimesed plaane teevad. Parem tee lihtsalt hästi seda tööd, mis Sul teha tuleb. Edu aluseks on keelte oskus ja suhtlemine inimestega. Töökohtade automatiseerimise kohta ütles Kaja, et robotid ei suuda luua meeskondi, suhelda ja mõista emotsioone. Seega ei asenda arvutid kunagi inimlikku suhtlust. Kuid digitaalsetes oskustes on arvuti alati inimesest parem.

Lisaks rääkis Kaja sellest, kuipalju mõjutavad meie tähelepanu pidevad katkestused – sisse tulevad e-mailid, erinevate äppide notifikatsioonid, segavad kolleegid. Tänapäeva inimese keskendumisoskus on totaalselt langenud. Isegi kuldkala pidavat suutma kauem keskenduda kui tänapäeva inimene.

Naiste alaväärustundest rääkides nimetas Kaja nn petja sündroomi. Nimelt naised on oma teadmiste ja oskuste osas suuresti ebakindlamad kui mehed. Isegi kui nad midagi tõeliselt hästi teavad ja oskavad, siis ütlevad nad endale, et oh ma ei olegi nii loll ja tundub et ma petsin teised ära. Selle asemel, et end lihtsalt hästi tunda sellest, et su teadmised ja oskused ongi tegelikult head ja tasemel.

Oluline on ka oma hirmude ületamine. Küsi endalt – mida sa teeks, kui sa ei kardaks? Üldjuhul kardame kõige rohkem ebaõnnestuda. Aga see hirm on õigustatud?

Hirmude ületamisest rääkis ka Heidi Kakko, kelle vedada on äriingleid koondav võrgustik ESTBAN. Ta tõi välja keskmise äriingli profiili – mees, 45 aastane, asutanud vähemalt 7 ettevõtet ja kellel on palju raha ning vaba aega. Äriingli ootused on:

•        Hea põhjus investeerimiseks
•         Pühendunud ja kirglik meeskond
•        Tugev ärimudel
•        Hea tootluse võimekus
•        Võimalus aktiivselt tegevusse ise panustada
•         Investeerimiseks sobilik struktuur
•         Investeeringutest väljumisvõimalus

Start uppide ellujäämine:

·        5/10 ebaõnnestuvad

·        2/10 teenivad tasa

·        2/10 teenivad 2-3x raha tagasi

·        1/10 peab teenima 30x raha tagasi

Päeva viimase ettekande tegi Annika Uudelepp, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et rahvastik vananeb tohutu kiirusega. Seega on tulevikus vaja üha rohkem ja rohkem teenuseid vanuritele.

Hõbemajanduse 50+ märksõnad?

•        Tervis
•        Toitumine
•        Heaolu, vaba aeg
•        Finantsteenused
•        Haridus
•        Elamumajandus
•        Elukestev õpe

Kogu konverentsi kokkuvõttes võib öelda, et rahasse investeerimine polegi esmane, pigem on targem investeerida suhetesse, tervisesse ja enese harimisse. Kui need on tehtud, siis kõik muu tuleb iseenesest.