Kirjutan
väikese ülevaate novembri alguses toimunud Naisinvestorite Klubi
aastakonverentsist. Alustuseks pean kohe selgitama, et investeerimine ei ole
ainult raha paigutamine väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse.
Investeerimine on igasuguse ressurssi arendamine eesmärgiga sellest tulevikus
tulu saada. Nii investeeritakse kinnisvarasse, ettevõtlusesse, aga ka
isiklikku arengusse (koolitused, reisid, eneseareng), suhetesse jne. Seega hõlmab
Naisinvestorite Klubi väga erinevate investeerimise eesmärkidega naisi, nii
noori kui vanu. Igatahes on see kogum väga palju huvitavaid ja ägedaid inimesi.
Aga nüüd ülevaade sellest, kes ja mida konverentsil rääkis.
Esimene esineja oli Naisinvestorite Klubi tulihingeline eestvedaja Kristi Saare, kes andis ülevaate, mis tegelikult tulevik toob? Ja tulevik toob automatiseeritud töökohad, väärtpaberite madalad investeerimistootlused ja suurema üldise ebamäärasuse turgudel. Seega tuleb olla oma tuleviku planeerimisel loov ja lahendusi leidev.
Teisena esines Kaidi Ruusalepp, kes tänaseks on käivitanud start-up ettevõtte Funderbeam. Kuigi Kaidi on olnud tegev nii Eesti Väärtpaberikeskuses kui ka päris karjääri alguses juurutanud avalikus sektoris digiallkirjasüsteemi, siis oma parimaks investeerimisportfelliks pidas ta siiski oma elu ja perekonda. Seega raha asemel pigem koguge häid suhteid ja hoidke neid. Seda nii lähedaste kui ka sõprade ja tuttavatega. Isegi oma ettevõtet ei arenda ilma tugeva ja usaldusväärse meeskonnata.
Kolmandana rääkis Darja Saar, kelle vedada on Eesti vene keelsele vaatajaskonnale suunatud televisiooni kanal ETV+ kui ka noori ettevõtlusesse kaasav programm Entrum. Televisiooni töö kogemusele tuginedes rääkis Darja, et kui tahad midagi saavutada, siis toetu naistele. Seda küll vaatajaharjumuste loomisel, kuid eks ole selles ka üldine elu tõetera sees. Kui mehed on väga avatud muutustele ning on riskialtimad, siis tähendab see teistpidi ka seda, et nad vahetavad oma eelistusi oluliselt kergemini ja kiiremini. Naiste pärusmaa on stabiilsus ehk nad hoiavad loodut kauem.
Väga lahedate ettekannetega esinesid naisinvestorite klubilised Astrid Arula ja Piibe Muda. Astrid on Tartus tegutsev kinnisvara ettevõtja. Koos oma elukaaslasega on nad jõudnud korterite renoveerimiselt/müügilt terve maja renoveerimise/müügini. Ta tõi välja 5 punkti, mis viib eduni:
- Exceli arvutused, mis toob projekti kohta kogu info ühele lauale ja aitab tegevuse käigus langetada kaalutletud otsuseid.
- Optimism ja kerge naiivsus. Enda mõtte positiivsena hoidmine. Aegajalt küsi endalt, mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Tegelikult on olemas väga palju inimesi, kes tahavad anda oma raha sinu projekti õnnestumiseks.
- Otsustamine. Sisemine kindlus tegutseda. Otsus vastutada oma elu eest ise. Kliendi aitamine üle aia.
- Meeskond, kes sind toetab. Inimesed, kellega saab oma kõhklusi ja kahtlusi läbi arutada, kes ei tee su mõtteid maha ja toetavad sind igati.
- Plaan A, plaan B, plaan C,,, plaan X. Võimalike variantide paljusus annab kindlustunde. Kui ei saa ühtemoodi, siis saab teisiti.
Teine esinenud klubiline Piibe Muda lähenes oma teemale väga loominguliselt ja väga mõtlema paneva nurga alt. Nimelt ta tegi ülevaate, kuidas muinasjutud kujundavad meie suhtumise rahasse ja rikkusesse. Nimelt mõjutavad lapsepõlves kuuldud/loetud lood meie mõttemustreid väga palju ning need kanduvad läbi lugude põlvkonnast põlvkonda. Tänaseks kujunenud kultuuriruumi kujundavad lood jutustavad sellest, et rikas on paha ja kuri ning saavutanud rikkuse läbi pettuse. Hea inimene on vaene ja kannatlik. Seega kui tahta olla hea, siis oled vaene. Päris pärssiv mõtteviis. Seega tasub aegajalt oma mõttemustreid hinnata ja analüüsida, kust tulevad meie hoiakud, mis piiravad meie tegutsemist ja oskust olla õnnelik. Kas rikas inimene ei saagi olla hea või saavutanud oma rikkuse koostöös teistega põhimõttel, et kasu saavad kõik koostööpartnerid?
Peale lõunase sessiooni avas üks äge pragmaatiline eesti naine Maire Forsell, kes on Leisi Lapikoja asutaja ja tegevtöötaja. Maire kirjeldas oma elu ja teekonda, kuidas on jõudnud sinna kus ta on ja miks ta peab oma pisikest käsitööettevõtet.
Raha kohta ütles Maire: Raha tekib mingi tegevuse tulemusena ja see tegevus ei ole unistamine. Kui raha põlgad, siis pole tal asja sinu juurde.
Oma ettevõtte loomise idee kohta ütles, et ta maailmas on ikka olemas asju, mida pole veel välja mõeldud. Lihtsalt otsima peab vast kauem. Maire tõi näitena, kuidas tema jõudis oma lugusid jutustavate bareljeefpatjadeni. Nimelt alustas ta tavaliste lapitekkide tegemisega, kuid raamatupidajana arvutas ta kiiresti välja sellise lapiteki omahinna. Maksukuuleka kodanikuna ei pea Maire ka õigeks maksude mitte maksmist. Seega, kui ausalt käsitööäri ajada, siis on toodete hind palju kõrgem, kui see, millega suurem osa käsitöötegijaid oma tooteid müüb. Üldiselt väldivad käsitöötegijad tööjõumakse, hoitakse käivet alla käibemaksu piiri, sularahamakseid ei raamatupidamises ei kajastata.
Kuid väikeettevõtja edu ei ole ainult läbimõeldud ja aus rahaasjade korraldamine. Edu saavutamist takistab ka see, et sageli ei osata end müüa, ei leita oma toodet, ei saada aru kuidas asjad turumajanduses käivad, käiakse liiga palju koolitustel ning selle asemel, et tegutseda, peetakse pidevalt plaane.
Maire Forselli edukriteeriumid on:
- Leia oma toode ja jää sellele kindlaks.
- Pane oma tootele kohe õiglane hind.
- Tee kõvasti tööd.
- Kui teadmisi napib, siis mine õppima
- Unista suurelt ja tegutse kohe!
Järgmisena
esines Kaja Kallas, kes tegi ülevaate oma karjäärist ning arutles selle üle,
miks naised end alahindavad. Kõigepealt tõi Kaja välja tõdemuse, et jumalad
naeravad kui inimesed plaane teevad. Parem tee lihtsalt hästi seda tööd, mis Sul teha tuleb.
Edu aluseks on keelte oskus ja suhtlemine inimestega. Töökohtade
automatiseerimise kohta ütles Kaja, et robotid ei suuda luua meeskondi, suhelda
ja mõista emotsioone. Seega ei asenda arvutid kunagi inimlikku suhtlust. Kuid
digitaalsetes oskustes on arvuti alati inimesest parem.
Lisaks
rääkis Kaja sellest, kuipalju mõjutavad meie tähelepanu pidevad katkestused –
sisse tulevad e-mailid, erinevate äppide notifikatsioonid, segavad kolleegid.
Tänapäeva inimese keskendumisoskus on totaalselt langenud. Isegi kuldkala
pidavat suutma kauem keskenduda kui tänapäeva inimene.
Naiste
alaväärustundest rääkides nimetas Kaja nn petja sündroomi. Nimelt naised on oma
teadmiste ja oskuste osas suuresti ebakindlamad kui mehed. Isegi kui nad midagi
tõeliselt hästi teavad ja oskavad, siis ütlevad nad endale, et oh ma ei olegi
nii loll ja tundub et ma petsin teised ära. Selle asemel, et end lihtsalt hästi
tunda sellest, et su teadmised ja oskused ongi tegelikult head ja tasemel.
Oluline
on ka oma hirmude ületamine. Küsi endalt – mida sa teeks, kui sa ei kardaks?
Üldjuhul kardame kõige rohkem ebaõnnestuda. Aga see hirm on õigustatud?
Hirmude ületamisest rääkis ka Heidi Kakko, kelle vedada on äriingleid koondav võrgustik ESTBAN. Ta tõi välja keskmise äriingli profiili – mees, 45 aastane, asutanud vähemalt 7 ettevõtet ja kellel on palju raha ning vaba aega. Äriingli ootused on:
- Hea põhjus investeerimiseks
- Pühendunud ja kirglik meeskond
- Tugev ärimudel
- Hea tootluse võimekus
- Võimalus aktiivselt tegevusse ise panustada
- Investeerimiseks sobilik struktuur
- Investeeringutest väljumisvõimalus
Start uppide ellujäämine:
· 5/10 ebaõnnestuvad
· 2/10 teenivad tasa
· 2/10 teenivad 2-3x
raha tagasi
· 1/10 peab teenima 30x
raha tagasi
Päeva viimase ettekande tegi Annika Uudelepp, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et rahvastik vananeb tohutu kiirusega. Seega on tulevikus vaja üha rohkem ja rohkem teenuseid vanuritele.
Hõbemajanduse 50+ märksõnad?
- Tervis
- Toitumine
- Heaolu, vaba aeg
- Finantsteenused
- Haridus
- Elamumajandus
- Elukestev õpe
Kogu konverentsi kokkuvõttes võib öelda, et rahasse investeerimine polegi esmane, pigem on targem investeerida suhetesse, tervisesse ja enese harimisse. Kui need on tehtud, siis kõik muu tuleb iseenesest.
