Väärtused

Väga palju mõjutavad inimeste käitumist, aga ka valikuid elus nende uskumused ja väärtused. 

Väärtustest on suhteliselt palju räägitud. Väga populaarne on teha juhtimiskoolitusi väärtuste teemal. Kindlasti on paljud osalenud oma organisatsiooni koolitustel või hiljem saanud infotunnis teada, millised on organisatsiooni väärtused ning kuidas kõik peavad neid nüüd üksmeelselt järgima. Deklareeritud väärtused on toredad koolitajatele ja ettevõtte juhile. Juhi süda on rahul, et töötajaid on vastavalt juhistele õpetatud ja konflikti olukordades saab alati väärtustele viidata. Mis on aga reaalne elu? Kui töötajalt küsida, mis on ettevõtte väärtused, siis tavaliselt viidatakse ettevõtte kodulehele, et vaadake seal on kirjas. Seega, kas ikka on endale teadvustatud ettevõtte kui ka oma väärtuste olemust? Hea on kui inimese enda väärtused suuremal määral kattuvad tööandja omaga, aga kui ei kattu, siis tulemuseks on üldine mõlema poolne rahulolematus. 

Väärtused on kultuuri standard, mis näitab, mis on hea ja õiglane ühiskonnas. Väärtused on sügavalt integreeritud ja kriitilised kultuuri uskumuste edastamiseks ja õpetamiseks.

Väärtuste olemus on sügavam kui lihtsalt deklareerida - ausus, usaldusväärsus, professionaalsus jne. Inimeste sisemine väärtuste skaala on oluliselt mitmekesisem. Kõige paremini selgitab seda ameerika sotsiaalpsühholoogi Shalom H. Schwartzi loodud väärtusteteooria. Kui üldiselt viidatakse "väärtuste" all veendumustele, millised olukorrad ja tegevused on soovitatavad., siis Schwartzi väärtused ei ole aga suhtumised konkreetsetesse olukordadesse või tegevustesse, vaid Schwartz näeb väärtusi kui stabiilseid standardeid, mille abil me hindame kõike muud, sealhulgas kõigi meile soovitatud normide, hoiakute või vooruste asjakohasust.

Schwarts on defineerinud kümme erinevat väärtuste kategooriat. Need on:

1. Võim – väärtusteks on sotsiaalne võim, autoriteet, jõukus. Oluline on kontroll ja domineerimine teiste üle
2. Saavutus – väärtusteks on edukus, ambitsioonid, otsustamisõigus. Oluline personaalne edukus ja vastavus sotsiaalsetele standarditele.
3. Hedonism – väärtusteks on nauding, lõbus elu. Oluline on pühendumine naudingutele ja sensuaalsetele vajadustele.
4. Stimulatsioon – väärtusteks on põnev ja mitmekesine elu. Oluline on otsida koguaeg seiklusi ja muutusi.
5. Enesejuhtimine – väärtusteks on loovus, vabadus, iseseisvus. Oluline on seada endale ise eesmärke, tegutseda oma valikute kohaselt ja iseseisvalt.
6. Kõikehaaravus – väärtusteks on avatud mõtlemine, elutarkus, sotsiaalne õiglus, maailma rahu, kaunis maailm, ülim harmoonia. Oluline on tolerants ja mõistmine kõige ja kõigi suhtes.
7. Heasoovlikkus – väärtusteks on abivalmidus, ausus, andestavus, truudus, sõprus. Oluline on lähedaste inimeste kaitsmine ja heaolu hoidmine, tõstmine.
8. Traditsioonid – väärtusteks on mõõdukus, vagadus, traditsioonidest kinni pidamine. Oluline on normide, uskumuste, religioosete rituaalide järgmine ja nendest kinni pidamine.
9. Konformsus – väärtusteks on kuulekus, distsipliin, viisakus. Oluline on olla teistele meelepärane, mitte rikkuda reegleid ja norme ning järgida üldtunnustatud tavasid.
10. Turvalisus – väärtusteks on rahvuslik julgeolek, pere kaitstus, vastastikune abistamine, puhtus. Oluline on kindlustunne ja harmoonia ühiskonnas ja suhetes.

Need kümme jaotust jagunevad omakorda nelja rühma:

1. Edasipürgimine – võim ja saavutus

2. Avatus muudatustele – hedonism ja stimulatsioon

3. Omakasupüüdmatus – enesejuhtimine, kõikehaaravus, heasoovlikkus

4. Konservatiivsus – traditsioonid, konformsus, turvalisus.

Muidugi võib igal inimesel tekkida ka sisemisi väärtuste konflikte. Sellisel juhul peab aru saama, mis on tegelikult liikumapanevaks põhiväärtuseks. Sageli ajame me segamini ühiskonna väärtused ja oma sisemised väärtused. Oma väärtustega kooskõlas elades aga saadab inimest edu. Ta saab tegutseda oma sisemise kompassi kohaselt ning ei pea pidevat tegema ümberkohastumisi. Pidevalt endale vastu elamine muudab õnnetuks ja rahulolematuks. Samas on paljudel meist raske defineerida oma tegelikke väärtusi, sest segavaks faktoriks saab üldine ühiskonna suunatus ehk kollektiivsed väärtused.Eesti ühiskonnas on pikalt olnud suund välisele edukusele ja perfektsionismile. Õnneks (aga ka kahjuks) on selle tulemused käes. Järjest kohtame inimesi, kes on rahulolematud oma elu ja saavutustega. Kui nad veidi mõtleksid, mis on nende tegelikud tahtmised/väärtused, siis avastaksid nad, et elada saab tänapäeval palju lihtsamalt, ilma et on vaja püüelda järjest rohkema tarbimise ja asjade poole.

Sisemised väärtused on olulised oma eesmärkide saavutamiseks. Hea on ju tegutseda, töötada oma väärtushinnangutega kooskõlas. Näiteks on väga raske töötada loodust väärtustaval inimesel, kelle alusväärtused on tugevalt kaldu omakasupüüdmatuse poole, mõnes väetisi tootvas või müüvas ettevõttes müügijuhina. Kui see inimene peab seda tööd tegema, siis põleb ta peagi läbi. Teistpidi on edasipürgimist väärtustaval inimesel töötada väga konservatiivses keskkonnas. Seega on oluline teadvustada oma alusväärtusi ning hinnata kuidas ja kuipalju on need kooskõlas tööandja omadega või üldiselt ümbritseva elukeskkonna omaga.

Sageli saab oma sisemistest väärustest aimu kui hinnata oma sõpru. Just neid keda me kõige lähedasemateks peame ja kelle seltskonnas end kõige turvalisemalt tunneme. Sageli annab see aimu tõest, isegi kui näiliselt või ühiskonna ootustele vastavalt soovime olla keegi teine. See keegi teine võib olla halvas suhtes, valel töökohal, aga sõbrad on need, kes määravad meie tegeliku olemuse. Õnn on muidugi siis, kui kõik harmoonias – töö, sõbrad, suhted.

Anthony Robbins on oma raamatus “Ärata endas hiiglaslik vägi” välja toonud omapoolsed kümme liikumapanevat väärtust,mis mõneti kattuvad Schwartzi väärtuste teooriaga. Anthony Robbinsi väärtused on:

1. Armastus
2. Edu
3. Vabadus
4. Lähedus
5. Turvatunne
6. Seikluslikkus
7. Jõud
8. Kirg
9. Mugavus
10. Tervis

Mis on Sinu jaoks kolm kõige olulisemat väärtust?