Väärtused vol 2

Jätkan väärtuste teemaga. Vt eelmist postitust

Olles ära määranud oma 3 olulisemat väärtust tasub mõtiskleda, mida need tähendavad? Anthony Robbins kinnitab oma raamatus, et otsuste tegemine taandub väärtushinnangutele /A.R Ärata endas hiiglaslik vägi lk 321/. Lihtsalt seletades, et oma valikutes (töö, elukaaslane, reisid jms) lähtume sisemistest väärtustest. See võib olla lihtne, aga ka keeruline. Väärtuste vahel võib olla ka mitmeid vastuolusid, mida allpool olevate näidetega püüan selgitada.

Näiteks kui oluliseks väärtuseks on muutunud tervis, siis oma valikutes keskendume sellistele võimalustele, kus saab tervist hoida. Näiteks ei vali me töökohta, kui teame, et stressi tase võib ohtlikult kõrgele tõusta või peab tegema palju ületunde või lausa öötööd. Samuti ilmselt valime reise selle järgi, kus tervislike eluviiside järgmine on võimalik. Peoreisid jäävad minevikku ja spaad, sanatooriumid olevikku:). Samas, aga kui teiseks väärtuseks on edu, siis kipume oma valikuid tegema selle järgi, mis tagab meile edu. Kui edukaks olemiseks on vaja teha palju tööd ja osaleda lõpututel ühisüritustel, siis võib see minna vastuollu väärtusega tervis. Eriti kui eduga seotud tegevused ei ole pikas perspektiivis eriti tervislikud. Oma sisemiste väärtustega vastuolus elamine/töötamine viib stressini, keeruliste probleemideni või isegi haigestumiseni.

Või näiteks võib vabameelsest ühiskonnast tulnud naine sattuda läbi abielu elama kogukonda, kus on tugevaks väärtuseks traditsioonid ja turvalisus.  elu sellises ühiskonnas eeldab vaikimisi kogukonna reeglitele allumist, alati oma käitumisega ette arvatav olemist ning kindlalt kehtestatud normide ja rituaalide järgmist. Kui nüüd sellisesse kogukonda satub inimene, kelle väärtuseks on seiklus, hedonism, siis võib tal sellises keskonnas pidevalt elamine osutuda keeruliseks. Eriti valus ongi siis kui juba on sündinud lapsed. On ju selge, et inimene, kes ei pea oluliseks kogukonna väärtusi saab eemaletõugatuks ja üldise halvakspanu osaliseks. Muidugi siis peaks endalt küsima, kas see inimene, kellega abielluti ikka kannab samu väärtusi ning mis tegelikult on abiellumise ajendiks. Siin võib seiklushimulise inimese puhul olla ka seiklusjanu, paraku selles näiteks võib see seiklus osutuda juriidiliselt ja emotsionaalselt suhteliselt kalliks.

Väga palju puutume erinevate väärtustega kokku siiski töökeskkondades. Tööl võivad olla erinevate väärtustega inimesed. On neid, kes väärtustavad isiklikke väljakutseid, on neid kelle väärtuseks on majanduslik heaolu ja võim, on neid, kes lihtsalt peavad elatist teenima. Selge on see, et juhilt nõuab see päris parajat zongleerimist, et kõiki neid erinevaid inimesi töös hoida, motiveerida ning vältida väga suuri konflikte. Seega on hea aru saada, mida keegi väärtustab ja mis teda motiveerib. Seda on hea aru saada nelja silma vestlustel kui ka koolitustel. Muidugi peab siin arvestama asjaolu, et töökoha kaotuse hirmus kipuvad inimesed oma tegelikke motiive varjama. Samas, kes ikka julgelt deklaleerib, et käib tööl raha pärast, kui organisatsioonis ja ühiskonnas peetakse oluliseks väljakutseid, eneseteostust, pidevat edu. Samas võib selline töötaja olla ülimalt efektiivne ja kasulik organisatsioonile vastupidiselt töötajale, kes koogutab pidevalt juhile kaasa. Väga tihti on selliste koogutajate tegelik tulemuslikkus on madal, kuid nad on võimu väärtustavale juhile mugavad. Nad ei vaidle vastu ja imetlevad juhti igal sammul.

Või näiteks töötad organisatsioonis, mis väärtustab täpselt kellast kellani tööl olemist, siis vabadust väärtustaval inimesel võib olla seal kohanemine keeruline. Kusjuures töötulemus ei pruugi üldse olla erinev sellest, kes istub 8 st 5 ni kontoris, selle töötajaga, kes käib tööl nö vaba graafikuga. Muidugi eeldab selliste erinevate väärtustega inimeste haldamine vahetult juhilt aga ka kogu organisatsioonilt paindlikku suhtumist. Õnneks on see kellast kellani töötamise jää hakanud murduma. Muidugi on ameteid, kus inimene peab konkreetselt oma töölaua taga istuma. Sellisel juhul peabki inimene aru saama, kas selline töö on tema väärtustega kooskõlas või mitte. Kõige hullem on, kui inimene pole omale teadvustanud sellist vastuolu ja tulemuseks on väga rahulolematu töötaja. See vist ei meeldi kellelegi, ei juhile ega kaastöötajatele. Kellele meeldib sekretär, kes igapäev ohib, et peab hommikust õhtuni laua taga istuma.

Väärtused võivad elu jooksul muutuda. Noored inimesed ei väärtusta tervist, sest hea tervis on enesest mõistetav ja enamikel noortel ongi ju keha kulumata. Vanuse kasvades ja keha kuludes aga märkame, et järjest rohkem peame oluliseks head enesetunnet. Ja ega niisama ei soovita juba pikalt elanud inimestele head tervist ja jaksu. Samuti võib saada seikluslikkust väärtustava inimese jaoks väärtuslikuks konformsus ja turvaline elukeskkond. Või näiteks võim ja hedonism asendub heasoovlikkusega ( nt tuntud lugu Munk, kes müüs oma ferrari). Mõnikord toimuvad sellised väärtuste muutused pika aja jooksul, aga mõnikord mingi fataalse elusündmuse tõttu. Seega on hea meeles pidada, et väärtused pole midagi, mis on sünnist surmani kivisse raiutud, vaid muutuses.

Oluline on endale teadvustada,mis on see sisemine jõud, mis meid parasjagu edasi liikuma sunnib ja kas mõnikord on vaja seda teadlikult muuta? Teine asi mis meie käitumist väga palju alateadlikult mõjutavad on uskumused. Aga sellest edaspidi.