Alustan sellest, et kaugtöö/hübriidtöö teatud ametites on tulnud, et jääda. Samas tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu plussidele ja miinustele mis sellega kaasnevad. Mõned mõtted sellest:
Plussid
Loob paindlikud
võimalused töö- ja eraelu ühitamises. Kodukontoris olles saab tööpauside ajal
end liigutada nö otstarbekohaselt ehk teha kergemaid kodutöid (panna pesu
pesema, tühjendada/täita
nõudepesumasinat, (koeraga) lõuna ajal jalutada ja näiteks aias toimetada,
trenni teha). Muidugi toob see kaasa ka nö prokrastineerimise mõlemas suunas
(võib jätta tegemata või edasi lükata nii töö kui eraelu kohustusi). Aitab siin
vast ikkagi töökorra sisse seadmine näiteks, et teed nt 45 minutit tööd ja siis
võid teha pausi ja teha mõni kodutöö. Samuti püüda sättida koosolekud 45
minutiliseks, et ei tekiks lõputut “raadiosaadet”. Kusjuures veebikoosolekute
plussidest ja miinustest saab teha eraldi loo (kui on huvilisi, siis andke
märku ja kirjutan teema läbi😊).
Tööle mineku ja
tuleku aeg on justkui maast leitud lisaaeg. Enam pole närvilisi ummikus
istumisi tipptundidel. Muidugi kui lapsi peab kooli ja lasteaeda viima, siis
ummikutest ei pääse. Siit muidugi nipp, et äkki on mõistlik lapsed panna
kodulähedasse kooli või õpetada neid kohe kooli minnes ühistransporti kasutama.
Kontori närviline (kui
on selline) õhkkond ei mõjuta nii palju. Samuti on vähem otsekontaktidest tulenevaid töökatkestusi.
Miinused
Piir töö ja eraelu
vahel kipub hajuma. Tööle keskendumine võib olla raskendatud kui kodus on ka
teised pereliikmed, kes nõuavad oma tähelepanu (eriti lapsed ja kassid).
Võib tekkida nö
avaliku ruumi võõrandumine. Mingi hetk võib avastada, et avalikku ruumi minek
on raskendatud. Samuti ei teki soovi võõrastega suhelda ega üleüldse suhelda. Covidi
ajal avastasin endaski selle. Kuidagi raske oli jälle minna inimeste sekka,
panna ennast korralikult riidesse, minna kuhugi kellaaja peale jne. Selle vastu
aitas lõpuks ikkagi kõigi nende vastumeelsete asjade tegemine. Terapeudid
ütleks, et mine oma hirmudest läbi. Tõesti see aitab.
Kodukontoris
kiputakse siiski rohkem tööd tegema (eriti „tublid tüdrukud“). Võetakse
vähem pause ja koguaeg on tunne, et peab olema online, tegus, asjalik. Siin vast aitab äkki
sama 45 minuti nipp.
Häid mõtteid tekib kodus
üksi olles vähem. On ju teada, et otseses suhtluses tekib nö uusi mõtteid,
lahendusi. Kodus üksi töötades ja isegi arvuti kaudu suheldes ei saa aju vastavaid
võnkeid nagu otsesuhtluses.
Pole mõnusaid
kohvipause ja niisama suhtlemist. Kusjuures seda niisama juttu on samapalju vaja kui nö tarka
tööalast juttu. Inimene pole masin. (kõrvalepõige:
selles mõttes on AI suurepärane töötaja – tal pole tujusid ega tundeid, ta ei
raiska aega, on efektiivne ja ei võta ruumi ega taha kohvi). Inimese aju
vajab puhkust ning mõtted vaheldust. Tean omast käest, et mingi probleemi
ilmnedes või tööga ummikusse joostes piisab vahest kui võtta väike paus, minna kolleegi juurde ja natuke kurta ning
kohe tulevad uued lahenduskesksed mõtted. Seda paraku kodukontor ei võimalda.
Muidugi aitab seda leevendada kui teha lühike
jalutuskäik õues.
Kokkuvõttes on
mõistlik kasutada hübriidtöö võimalusi, kus näiteks 2/3 ajast on kontoris ja
1/3 kodus või vastupidi. Igal juhul peab meeskonna jaoks olema 1 tööpäev
nädalas, kus kõik meeskonna liikmed kohtuvad kontoris. Samuti tuleb korraldada
regulaarselt ühisüritusi, lõunaid.
