Mis on mastermind?



Pilt internetist

Kui coachingus ja mentorluses on kaks selgelt eristuvat osapoolt, siis mastermind on grupikeskne tegevus. Mastermindi grupp on toetusgrupp, milles osalejatel on sarnased eesmärgid ehk teisisõnu mastermind grupp aitab sul ja grupiliikmetel oma eesmärke paremini püstitada ja nende täitmist jälgida.

Siinkohal ma kirjutangi oma kogemustest lähtuvalt sellest, mida mastermind grupi ellu kutsumisel silmas pidada ja kuidas mastermindi kohtumisi läbi viia.
 

Mastermind grupi eesmärgid või grupiliikmete eesmärgid võivad olla seotud nii töö, vaba aja, enesearengu või mis iganes valdkonnaga (nt väikeettevõtlus, kinnisvara arendus, elueesmärgi leidmine, kaalulangetamine, investeeringute analüüs, treeningud). Oluline on see, et grupiliikmetele oleks sarnased eesmärgid, sest siis toimib grupp efektiivse toetusgrupina.

Mastermindi väärtuseks ongi erinevate inimeste kogemused, teadmised ja oskused, mis grupi toel võimenduvad. Võimalusel, sõltuvalt eesmärgist võib grupi moodustada erinevate elualade inimestest, kellel võiks siiski olla sarnane eesmärk (näiteks ettevõtte loomine, arendamine). Sellisel juhul avaldub grupisünergia eriti võimsalt. Näiteks naisinvestorite klubi kaudu kogunenud  väikeettevõtluse grupis on grupiliikmetest tekkinud juba koostööpartnerid.

Mastermind grupis osalemine on vabatahtlik ja oma eesmärkide saavutamise eest vastutab iga grupiliige ise. Kindlasti aga eeldab osalemine grupis, et sa usaldad grupiliikmeid. Avatud suhtlemine ja probleemidest rääkimine aitab leida kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi ning teised saavad olla paremini toeks ja abiks. Rumalaid küsimusi ja probleeme mastemindis ei ole:), on vaid kitsaskohad, mida tuleb lahendada, et saaks edasi liikuda.

Mastermind grupi suuruseks võiks olla kuni 6 liiget. Sellisel juhul jäävad kokkusaamised aja piiresse. Optimaalne ühe kohtumise aeg on 1,5-2 tundi. Elu on näidanud, et selle aja vältel on inimesed üldjuhul keskendunud grupi tegevusele ja suudavad püsida nö lainel.

Mastermindi grupi kohtumiste kohaks võib valida nii mõne kohviku, restorani või ka privaatsemaid kohti. See sõltub grupiliikmete soovist ja võimalustest. Oluline on, et oleks võimalik  omavahel segamatult rääkida ja teisi kuulata.

Info liikumiseks kokkusaamiste välisel ajal on hea luua  eraldi facebooki grupp (salajane). Grupilehel saavad grupiliikmed jagada asjasse puutuvat infot, faile, artikleid ja muud, millest võib olla kasu grupi liikmete eesmärkide täitmisel. Seega tuleks grupi administraatori roll anda kõigile grupiliikmetele, sest siis saab lehel olevat infot igaüks hallata.  Facebooki grupi eeliseks on ka see, et kokkusaamised saab lisada üritusena ja selle järgi järge pidada, kes on kohtumisele tulemas. Samuti saab grupi/ürituse uudisvoogu lisada igaks kohtumiseks püstitatud eesmärgid. Siinkohal tahan rõhutada eesmärkide kirjaliku püstitamise olulisust. Teada ju on, et kirja pandud eesmärgid realiseeruvad paremini. Samuti aitab eesmärkide sõnastamine paremini teadvustada oma soove. Kirja pandud eesmärki on ka lihtsam meelde tuletada. Lisaks eesmärkidele oleme me oma väikeettevõtluse grupis hakanud ka esitama lühiülevaadet tehtud tegevustest eesmärkide täitmisel ehk lühikesi vahearuandeid. Just lühikesi, paar lihtlauset. Oluline on mitte koormata end ja teisi üleliigse infoga.

 Eraldi tahan rõhutada, et grupiliikmed ei võistle omavahel eesmärkide täitmisel, vaid pigem ikka toetavad ja ergutavad üksteist. Oluline on ka see, et kõik grupiliikmed on ühtemoodi pühendunud. See aitab hoida grupivaimu:)

 Mastermind grupil võib olla vedaja, kuid ei pea olema. Siinkohal ma rõhutangi mastermindi grupil ei ole juhti, sest grupi toimimise eripära ongi kõigi liikmete võrdne panustamine. Muidugi kokkusaamiste paremaks sujumiseks soovitan siiski grupiliikmetel omavahel kokkuleppida, et kes jälgib kokkusaamisel aja kasutust. Ajakasutuse jälgimine aitab tõhusamalt grupil hoida fookust käsitletavatel teemadel ehk, et kõik grupiliikmed saavad võrdselt sõna ja oma eesmärkidest rääkida. Vajadusel korraldab grupivedaja kokkusaamiste aegu. Grupivedaja roll võib igakord muutuda. Ei pea olema sama inimene.

 Grupiliikmete eesmärkide paremaks seadmiseks kasutada võib kasutada coachingu võtteid, aga mastermind grupp ei ole grupicoaching. Mastermindis on ikka igal ühel oma individuaalne eesmärk.

 Alati saab soovi korral osta sisse mõne põneva koolitaja või nõustaja teenuseid, kui sellest on kõigile kasu või on selle järgi vajadus. Aga see on juba grupisisene tegevus ja kokkulepe.

 Mastermind grupi tegemine ei ole keeruline, tuleb vaid leida samade huvidega ja eesmärkidega inimesed. Soovitan siiski teha nn eeluuring, et välja selgitada eesmärkide ühtsus ja sobivus. Ja siis jääb ainult veel esimese kokkusaamise aeg kokku leppida. Ülejäänu tuleb iseenesest. Edu!

 

Coaching, mentorlus ja mastermind

Mastermindi grupivedajate koolitusi läbi viies on minult küsitud, mis vahe coachingul, mentrolusel ja mastermindil? Lihtsamalt selgitades saab öelda, et omavahel sarnasemad on coaching ja mentorlus. Neist erinev on mastermind. Järgnevalt selgitan iga tegevust eraldi ja vajadusel ka neid omavahel võrreldes ja nõnda peaks nende tegevuste erinevused kui ka sarnasused rohkem selgemaks saama. Kuid ühte julgen kohe öelda, et inimese arengut ja eesmärkide saavutamist toetavad need kõik. Täna ma kirjutan coachingust kui ka veidi mentorlusest.

Alustame coachingust. Kahju, et ei ole seni leitud väga head ja tabavat eesti keelset vastet ingliskeelsele väljendile coaching kui ka sõnadele coach ja coachee. Otsetõlge treenimine, treener ja treenitav (spordi valdkonnas) ei anna kahjuks edasi selle metoodika sisu. Seega jään ka mina seekord veel ingliskeelsete terminite juurde. Oma olemuselt on coaching nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik.  Coaching on suurepärane võimalus saavutada eesmärke või leida probleemidele lahendusi.  Tavapärasest nõustamisest või mentorlusest erineb coachingu meetod sellepoolest, et lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult küsimusi ehk coach on nagu peegel, kes tagasisidestamise kaudu peegeldab tagasi coachee mõtted. Läbi selle leiab coachee oma küsimustele vastused enda seest. Samas küsib coach rohkem kui coachee endalt küsida julgeb, st ka ebamugavaid küsimusi. Ehk lihtsamini öeldes on coaching küsimuste küsimise kunst. Koolitustel õpetatakse valdavalt kahte meetodit – GROW mudelit ja lahenduskeskset lähenemist. Millise metoodika coach valib sõltub tema enda stiilist. Ma ise coachina tegutsedes olen valinud kord ühe, kord teise või siis segu hoopis mõlemast. Protsessi käigus vaatad, mis paremini töötab. Kõige tähtsam on, et  coachi poolt juhitav protsess peab toetama coachee jõudmist eesmärgile. Kusjuures coach ei pea teadma midagi coachee tegutsemisvaldkonnast, sest coach pole ei mentor ega otsene nõustaja. Coachi oskus on juhtida coachingu protsessi ja osata küsida küsimusi ning aktiivselt kuulata ja tagasisidet anda.

Milline näeb välja üks coachingu protsess?

Coachingu esimesel kohtumisel pannakse paika eesmärk, mille suunas coachee liikuma hakkab. Vahest tuleb inimene kohtumisele ühe eesmärgiga, kuid jutu käigus võib see muutuda või täpsustuda. Esimene kord ongi selline tutvumise ja kompamise kord. Samuti tekib esimesel kohtumisel usaldus. Ütlen kohe siinkohal ära, et usaldus on coachinguprotsessis kõige olulisem. Ilma usalduseta ei pruugi coachee oma eesmärke saavutada. Ma võrdleks coachi tööd natuke preestri omaga, sest coach on natuke nagu pihiema(isa). Coachee ausus oma probleemile otsa vaadata on juba pool võitu ja tugevad sammud eesmärgi ning lahenduse poole. Seega on ühe hea coachi põhitunnus usaldusväärsus. Tähtis on siinkohal rõhutada, et kõik, mida coachingu protsessis räägitakse jääbki sellesse protsessi.

 Coachingu kohtumised kestavad tavaliselt 1-1,5 tundi. Ning sõltuvalt eesmärgist kohtutakse kuni 6 korda, kas iga nädal või kahe nädala tagant. Selles kohtumiste sageduses lepivad coach ja coachee omavahel kokku. Samuti võib omavahel kokku leppida, kas kohtutakse igakord nn näost näkku või skype vahendusel või vahetatakse kirju. See sõltub coachingu teemast, eesmärgist, aga kõige rohkem coachee soovist, milline tegevusviis on talle kõige kasulikum. Mõnele sobib kõvasti mõtlemine ehk rääkimine, mõni jälle saab kirjutades oma mõtted ja tegemised selgemaks. Üks tegevus ei välista teist. Lisaks kohtumistele saab coach anda coacheele lahendada koduülesandeid. Mina olen andnud ka lugeda abistavaid raamatuid kui olen näinud, et see võib coacheele kasuks tulla.

Mida ma ise olen kõige rohkem coachingust õppinud? Coachi väljaõpet saades oli minu kõige suurem hirm, et ma ei oska kuulata. Samas on ju kuulamisoskus üks kõige tähtsam coachi oskus. Endale üllatusena avastasin, et see polegi nii raske kui sellele keskendud. Samuti õppisin ma avatud küsimusi esitama ja tagasisidet andma. Kõige suurem rõõm coachina tegutsemisest on tulnud coacheede tagasisidest, et nad saavutavad oma eesmärke, milleks nad coachinguprotsessi tulid. Kui coachee on rõõmus, siis on seda ka coach (peegel).

Mentorlus. Sellest tean ma kõige vähem, sest praktiliselt pole ma sellega ise kokku puutunud. Kuigi vahel olen ma soovinud, et mul võiks olla mentor. Kuid ilmselt pole ma osanud oma eesmärke nii hästi püstitada ega küsida, et oleks sellise inimese leidnud. Sestap tuginen siinkohal teiste teadmistele.  

Mentor on nagu õpetaja/spetsialist, kes aitab mingis valdkonnas järjepeale saada, jagades oma kogemusi ja õpetussõnu. Vahest on ju uut asja, ettevõtmist tegema hakates või uuele töökohale asudes hea saada omale mentor, sest igakord ei pea ju jalgratast ise leiutama hakkama. Targem on küsida neilt, kes on selle juba ehitanud. Sõitma peab, jah, ise õppima:)

Milline on olnud Sinu kogemus coachingu ja mentrolusega? Palun jaga oma kogemusi kommentaarina.

Kokkuvõte majanduskonverentsist

Sellel kolmapäeval (11.11.2015) osalesin majanduskonverentsil Eesti majanduse kurss 2016. aastal. Kirjutasin sellest lühikokkuvõtte.

Kas on oodata majanduskasvu? Sellise küsimuse esitasid majanduskonverentsil esinejad. Mis mulje mulle jäi? Esinejad olid nii avalikust kui erasektorist, kusjuures minule jäi mulje, et avaliku sektori esindajad elavad nn „vanas“ majandusmudelis ja erasektor „uues“. Miks? Sellest järgnevalt.

Avaliku sektori esindajad (Eesti Pank ja Töötukassa) elavad veel nn vana majanduse mullis,  kus on oluline majanduskasv, räägitakse eesti tööjõu tagasihoidlikust tootlikkusest ning segastest tööjõu aktiivsust tõstvatest reformidest. Kusjuures minu küsimusele, mis need aktiivsust tõstvad reformid on, ei osanud Eesti Panga esindaja Kaspar Oja vastata. Ühesõnaga loodeti vanadele mudelitele ehk riigi sisesele, mitte riikide ülesele arengule. Samuti loodetakse jätkuvalt, et majanduse kasvumootoriks on kasvav eratarbimine. Samas toon siinkohal välja mõned positiivsed tähelepanekud Eesti Panga (Ardo Hansson) ja Töötukassa (Reelika Leetmaa) esindajate ettekannetest:

• ·         Senist kiiret majanduskasvu enam oodata ei ole mõtet, pigem kasvuprognoosid aeglustuvad. Eesti majanduse areng sõltub meie naabritest (kehvemini läheb praegu Soomel ja Venemaal ja paremini läheb Rootsil, Lätil ja ka Leedul).
• ·         Eesti on jõudnud rikastele riikidele järele just majanduskasvutempo osas. Ehk majandus kasvab mõõdukas tempos ja oodata on nii 2% kasvu.

• ·         Kapitalirakendatuse tase on tõusnud st päris palju on investeeritud masinatesse, kuid vananev tööjõud võib siiski osutada pikas perspektiivis probleemiks. Aastaks 2040 on üle poole aktiivsest tööjõust üle 50 aastased
• ·         Mõelda tuleb lastega kodus olevate emade paremale kaasatusele tööturul.  Samas Eesti tööturul puuduvad võimalused paindlikuks (palga)tööks.

 

Huvitavad ettekanded riikide arengutest tegid nii Marko Mihkelson Riigikogust kui ka Oliver Ait Eesti Välispoliitika Instituudist. Marko Mihkelson rääkis ilustamata sellest, mis tegelikult Venemaal toimub. Venemaa käsitleb end kui iseseisvat tsivilisatsiooni, mida toetab mitteliberaalne juhikeskne demokraatia.  Venemaa majandusele on pärssivalt mõjunud jätkuv naftahindade langus, tehnoloogiline mahajäämus ja puudulik juhtimine. Tugev tendents on kasvavale militariseerimisele. Venemaa sulgeb end muule maailmale. See väljendub juba toimunud välismaiste kaupade müügipiirangutes, kui ka näiteks selles, et Venemaal tegutsevatel IT firmadel tuleb enne välismaise tarkvara soetamist tõestada, et see on vajalik nende tegevuses ja Venemaist analoogi pole. Venemaa ametnikel on keelatud lennata EL-i lennufirmadega. Samuti on hakanud vähenema Vene turistide arv välismaal, kuid minu arvates see võib olla ka põhjustatud üldisest kehvast majandusolukorrast Venemaal ehk inimestel pole enam vaba raha reisimiseks.

Maailma jaoks end sulgemas ka suur Hiina Rahvavabariik, aga hoopis teistel kaalutlustel kui Venemaa.  Hiina suund on üleminek tootmisele ja valitsuse investeeringutele baseeruvalt majandusmudelilt tarbimisele ja teenustele baseeruvale mudelile. Hiinas on jõudsalt kasvamas tugev keskklass, kes enam ei taha osta odavat ja ebakvaliteetset kaupa. Jõudsalt on kasvamas haridus ja IT sektor. Panustatakse innovatsioonile, puhtale keskkonnale, digitaalmeediale ja sotsiaalteenustele. Palju on kombineeritud e- teenuseid, kus on ühendatud kauba ostmine, maksmine ja transport. Ehk kui lähed poodi, siis lased puldiga üle soovitud kaupade ning järgmisel hetkel on need pakitud, nende eest on makstud ja need on saadetud sulle koju ukse taha.

Hiina töötab välja mudeleid, mis on kasutatavad ainult Hiinas ehk teisisõnu välja töötatud lahendusi muule maailmale rakendada ei saa. Muidu on Hiina samuti otsa vaatamas vananevale rahvastikule, mida püütakse nüüd ühe lapse poliitika lõdvendamisega veidi noorendada.

 

Põneva ettekande tegi Mikk Talpsepp teemal, mis toimub tänastel aktsiaturgudel? USA börsi osas oli tal huvitav ja mõtlemapanev tähelepanek. Nimelt USA S&P 500 ettevõtete aktsiate tagasiostud ja makstud dividendid on võrdsed ärikasumiga. Teisisõnu, et ettevõtted teenivad vähem kui nad tagasi aktsionäridele annavad. Kui väljaostud vähenevad, siis kaob turgudelt raha ja tekib kriis. Kriisi võib tekitada ka see, kui EUR-i kursi langusest kahju kannatajad selguvad (peamiselt finantsettevõtted). Lihtsamini öeldes EUR/USD kurss kukkus 2014. aastal 1.40 pealt 1.05 peale ning finantsasutused, kes USD-is sisse laenasid ja EUR-is välja, hakkavad kahjumit tootma.  Mikk ennustas ka mõningast intressimäärade tõusu, kuid mitte märkimisväärset, nii 0,25%, kuid seda pigem selleks, et USA föderaalreserv saaks intresse tulevikus jälle langetada.

Kuhu Mikk Talpsepp investeerida soovitas? Energiasektor, Pärsia Lahe piirkond, Venemaa, Hiina, Kreeka, Brasiilia. Vähem atraktiivsemaks pidas ta finantssektorit, USA aktsiaid, Euroopa aktsiaid, lennundust ja autotootjaid. Minule endale imponeeris Miku käsitlus, et investeerida tasub tervisliku rahvastikupüramiidiga riikidesse, näiteks Brasiiliasse. Samas Aafrikasse (kus on kõige kiiremini kasvav rahvastik loomuliku iibe tulemusel)  ta investeerida ei soovitanud ja seda pigem Aafrika piirkonna segase riikide poliitika kui ka kättesaamatute finantsinstrumentide tõttu. Lennunduse riskina tõi ta välja potentsiaalse nafta hindade tõusu. Ilmselt nafta hinnad lähitulevikus ei tõuse, sest Pärsia lahe riikide taktika on nõrgestada Venemaa naftatootjaid kui ka USA kildnafta tootjaid ja ajada nad pankrotti. Alles peale seda võivad hakata nafta hinnad tõusma.

Kriisi võimalike põhjustajatena nimetas Mikk veel riikide jätkuvalt kasvavat võlakoormust, kuid ka mitte nii realiseeruvat võimalust, et osad EL riigid (nt Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Iirimaa, Hispaania jne) kuulutatakse maksevõimetuks. Kuid see on vähetõenäoline, sest see tähendaks EL lagunemist, kuid seda ei soovi Saksamaa, kes ekspordib suure osa oma toodangust just EL siseselt.

 

Uus normaalsus on juba käes

Transiidiekspert Raivo Vare rääkis ausalt  sellest, mis majanduses tegelikult toimub. Arvata, et tuleb uus majandus, on juba hilja, sest nn uus normaalsus on juba ammu käes. Näitena tõi ta Economistis ilmunud ülevaate majanduse arengust ja üldmahust. Nimelt kuni 15. sajandini muutus maailm suht vähe, inimesed elasid ühetaolist ja stabiilset elu. Alates 15.- 16. sajandist hakkas see muutuma, 19. sajandil toimus tänu industrialiseerimisele hüpe ning 20. sajandil hoolimata kahest maailmasõjast toimus murrang. Viimased viis sajandit ongi majanduskasv tohutult kiirenenud. Ta tõi näitena, et käesoleva 21. sajandi esimese 15 aastaga on toodetud 40% 20. sajandi majandusmahust. Seda suuresti tehnoloogiale ja globaliseerumisele. Rahvusvaheline kaubandus on kiirenevalt ennetanud majanduskasvu st rahvusvaheline kaubandus on kasvanud kiiremini kui majandus. See on ka loonud illusiooni eriti suurest kiirusest. Kuid siinkohal märkis Raivo Vare, et maailm on hakanud regionaliseeruma. See väljendub logistikas ja transpordis. Oluliselt on vähenenud üle ookeani laevatransport ning pigem on kasvanud kaubaveod regionaalsetes kanalites (nt Aasia sisesed veod).

Maailmamajandust mõjutab järjest suurem urbaniseerumine. See on seotud keskklassi kasvuga, kuid seda pigem Aasias, eeskätt Hiinas. Hiina hakkab oma majanduse jaoks rohkem tootma kui väljapoole. Keskklass hakkab koonduma megalinnadesse, mis asuvad maakera keskvööndis, valdavalt Aasias, Aafrikas, vähem Lõuna Ameerikas. Euroopasse tekib kolm megalinna – Pariis, Moskva ja Istanbul.

Eesti elu kohta ütles Raivo Vare, et eestlased elavad super hästi. Meie majandust on vedanud tarbimine, kuid alles nüüd on majandus taastunud 2008. a kriisieelsele tasemele. Kesk- Euroopa investorid pidid Eesti vastu huvi tundma. Ja ta rõhutas, et praegu on võimaluste maa ja seda tuleb kasutada.

Start up ettevõtja Kaidi Ruusalepp rääkis elavalt oma kõige uuemast ettevõtmisest, milleks on start up ettevõtte Funderbeami arendamine. Funderbeami näol saab olema tegemist nn ametliku väärtpaberibörsi alternatiiviga investeerijatele, kes soovivad oma raha paigutada varajase faasi tehnoloogia ettevõtetesse. See uus börs hakkab olema piirideülene.

Start upidest rääkides rõhutas Kaidi seda, et start up ettevõttega on siis tegemist kui seda ärimudelit saab eksportida. Samuti kui minna start up ettevõttega suurele turule, siis peab ettevõttel olema suur toode ja see peab olema valmis konkureerima. Suurel turul toote arenduseks aega ei ole. Väga palju raha start upidele liigub USAs. Samas näiteks Jaapanis on selline praktika, et suured kontsernid ostavad start upide arendusi üles. Üldiselt pidigi suund olema selles suunas, et väikeettevõtjad on sageli innovatiivsemad. Suurte kontsernide mahv läheb kontsernide juhtimisele, aga mitte toodete innovatiivsele arendusele. Kaidi tõi näiteks, et suurte autotootjate poolt toodetud autod on täis väikeste start upide poolt loodud täiendusi.

Kaidi Ruusalepp rõõmustas, et Eesti start upidel on maailmas väga hea maine (suuresti tänu Skypele ja Transferwisele). Samuti on võimalus start up juhtidel koguda hulga rahvusvahelist juhtimiskogemust. Siinkohal tõi Kaidi näitena iseenda, et ta on viimasel ajal omandanud kordades rohkem kogemusi kui oma varasemas tööelus. Ettevõtjatele on oluline koostöövõrgustik.

 

Threod Systemi tegevjuht Sten Reimann rääkis põnevalt drooniärist ja mitte väiketarbija droonidest, vaid julgeolekuks kui ka ettevõtluse (põllumajandus) arendamiseks kasutatavatest droonidest. Täna saab droonidega vaadata, kuulata ja mõõta ning midagi ei jää enam saladuseks. Tegemist on kindlasti meie elukorraldust muutva valdkonnaga, mis on alles suht lapsekingades. Samas raha, mis seal liigub, on suur.

 

Päeva lõpetas Kristjan Lepik Eesti Arengufondist, rääkides, mis on toimunud maailmamajanduses ja kuidas sellega kohaneda. Nagu me isegi teame, on rahatrüki tulemusel toimunud suur finantsinstrumentide kasv. Rahatrükk on avaldanud mõju ka turgude volatiilsusele.

Mis toimub tulevikus? Kindlasti suur tööstuse automatiseerumine, mis jätkub. Näiteks logistikas on inimtööjõud asendumas robotitega. Enam ei toimeta laoplatsidel autod koos autojuhtidega, vaid lihtsalt kaubakonteinereid veavad isejuhtivad alused. Robotite kasutamine laieneb ka tavatarbimisse. Isejuhtivad autod muudavad meie maailma rohkem kui me täna ette kujutada oskame. Plahvatuslikult kasvab igasuguste sensorite arv (ka droonikandjatel olevad), tohutult kogutakse meie kohta igatsugu erinevaid andmeid. Mida nende andmetega teha? Oluline on kogutud andmete kvalitatiivne analüüs.

Tuleviku äris ei ole enam üksikud meistrid ega ka suured kontsernid. Tuleviku äri on koostöövõrgustik. Täna kasvavale noorte põlvkonnale on olulisem töö sisu kui selle eest saadav tasu. Töö peab olema väljakutsuv ja tähendust loov. Tulevikus hakkavad riigid kui ka ettevõtted võitlema talentide pärast. Kusjuures mujal maailmas on inseneriharidusega inimeste hõive eraettevõtluses oluliselt suurem kui Eestis. Seega meil on arenguruumi ja noortel tasub tõsiselt mõelda, mida õppida ja mille nimel pingutada, et olla konkurentsivõimeline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga huvitava päevaga ja ma ise sain palju kinnitusi seni loetule ja mõeldule. Ma ise võtsin suvel Coursera veebikeskkonna kaudu Pennsylvania Ülikooli kursuse Globaalsetest sotsiaalsetest ja majanduslikest trendidest. Tegemist oli põneva ja maailmast aru saamist avardava kursusega. Kui mahti saan, siis teen sellest ka kokkuvõtte. Lugemiseni!