Coaching, mentorlus ja mastermind

Mastermindi grupivedajate koolitusi läbi viies on minult küsitud, mis vahe coachingul, mentrolusel ja mastermindil? Lihtsamalt selgitades saab öelda, et omavahel sarnasemad on coaching ja mentorlus. Neist erinev on mastermind. Järgnevalt selgitan iga tegevust eraldi ja vajadusel ka neid omavahel võrreldes ja nõnda peaks nende tegevuste erinevused kui ka sarnasused rohkem selgemaks saama. Kuid ühte julgen kohe öelda, et inimese arengut ja eesmärkide saavutamist toetavad need kõik. Täna ma kirjutan coachingust kui ka veidi mentorlusest.

Alustame coachingust. Kahju, et ei ole seni leitud väga head ja tabavat eesti keelset vastet ingliskeelsele väljendile coaching kui ka sõnadele coach ja coachee. Otsetõlge treenimine, treener ja treenitav (spordi valdkonnas) ei anna kahjuks edasi selle metoodika sisu. Seega jään ka mina seekord veel ingliskeelsete terminite juurde. Oma olemuselt on coaching nii juhtimisstiil kui ka nõustamisliik.  Coaching on suurepärane võimalus saavutada eesmärke või leida probleemidele lahendusi.  Tavapärasest nõustamisest või mentorlusest erineb coachingu meetod sellepoolest, et lahendused oma probleemidele töötab välja coachee ise. Coach esitab ainult küsimusi ehk coach on nagu peegel, kes tagasisidestamise kaudu peegeldab tagasi coachee mõtted. Läbi selle leiab coachee oma küsimustele vastused enda seest. Samas küsib coach rohkem kui coachee endalt küsida julgeb, st ka ebamugavaid küsimusi. Ehk lihtsamini öeldes on coaching küsimuste küsimise kunst. Koolitustel õpetatakse valdavalt kahte meetodit – GROW mudelit ja lahenduskeskset lähenemist. Millise metoodika coach valib sõltub tema enda stiilist. Ma ise coachina tegutsedes olen valinud kord ühe, kord teise või siis segu hoopis mõlemast. Protsessi käigus vaatad, mis paremini töötab. Kõige tähtsam on, et  coachi poolt juhitav protsess peab toetama coachee jõudmist eesmärgile. Kusjuures coach ei pea teadma midagi coachee tegutsemisvaldkonnast, sest coach pole ei mentor ega otsene nõustaja. Coachi oskus on juhtida coachingu protsessi ja osata küsida küsimusi ning aktiivselt kuulata ja tagasisidet anda.

Milline näeb välja üks coachingu protsess?

Coachingu esimesel kohtumisel pannakse paika eesmärk, mille suunas coachee liikuma hakkab. Vahest tuleb inimene kohtumisele ühe eesmärgiga, kuid jutu käigus võib see muutuda või täpsustuda. Esimene kord ongi selline tutvumise ja kompamise kord. Samuti tekib esimesel kohtumisel usaldus. Ütlen kohe siinkohal ära, et usaldus on coachinguprotsessis kõige olulisem. Ilma usalduseta ei pruugi coachee oma eesmärke saavutada. Ma võrdleks coachi tööd natuke preestri omaga, sest coach on natuke nagu pihiema(isa). Coachee ausus oma probleemile otsa vaadata on juba pool võitu ja tugevad sammud eesmärgi ning lahenduse poole. Seega on ühe hea coachi põhitunnus usaldusväärsus. Tähtis on siinkohal rõhutada, et kõik, mida coachingu protsessis räägitakse jääbki sellesse protsessi.

 Coachingu kohtumised kestavad tavaliselt 1-1,5 tundi. Ning sõltuvalt eesmärgist kohtutakse kuni 6 korda, kas iga nädal või kahe nädala tagant. Selles kohtumiste sageduses lepivad coach ja coachee omavahel kokku. Samuti võib omavahel kokku leppida, kas kohtutakse igakord nn näost näkku või skype vahendusel või vahetatakse kirju. See sõltub coachingu teemast, eesmärgist, aga kõige rohkem coachee soovist, milline tegevusviis on talle kõige kasulikum. Mõnele sobib kõvasti mõtlemine ehk rääkimine, mõni jälle saab kirjutades oma mõtted ja tegemised selgemaks. Üks tegevus ei välista teist. Lisaks kohtumistele saab coach anda coacheele lahendada koduülesandeid. Mina olen andnud ka lugeda abistavaid raamatuid kui olen näinud, et see võib coacheele kasuks tulla.

Mida ma ise olen kõige rohkem coachingust õppinud? Coachi väljaõpet saades oli minu kõige suurem hirm, et ma ei oska kuulata. Samas on ju kuulamisoskus üks kõige tähtsam coachi oskus. Endale üllatusena avastasin, et see polegi nii raske kui sellele keskendud. Samuti õppisin ma avatud küsimusi esitama ja tagasisidet andma. Kõige suurem rõõm coachina tegutsemisest on tulnud coacheede tagasisidest, et nad saavutavad oma eesmärke, milleks nad coachinguprotsessi tulid. Kui coachee on rõõmus, siis on seda ka coach (peegel).

Mentorlus. Sellest tean ma kõige vähem, sest praktiliselt pole ma sellega ise kokku puutunud. Kuigi vahel olen ma soovinud, et mul võiks olla mentor. Kuid ilmselt pole ma osanud oma eesmärke nii hästi püstitada ega küsida, et oleks sellise inimese leidnud. Sestap tuginen siinkohal teiste teadmistele.  

Mentor on nagu õpetaja/spetsialist, kes aitab mingis valdkonnas järjepeale saada, jagades oma kogemusi ja õpetussõnu. Vahest on ju uut asja, ettevõtmist tegema hakates või uuele töökohale asudes hea saada omale mentor, sest igakord ei pea ju jalgratast ise leiutama hakkama. Targem on küsida neilt, kes on selle juba ehitanud. Sõitma peab, jah, ise õppima:)

Milline on olnud Sinu kogemus coachingu ja mentrolusega? Palun jaga oma kogemusi kommentaarina.

Kokkuvõte majanduskonverentsist

Sellel kolmapäeval (11.11.2015) osalesin majanduskonverentsil Eesti majanduse kurss 2016. aastal. Kirjutasin sellest lühikokkuvõtte.

Kas on oodata majanduskasvu? Sellise küsimuse esitasid majanduskonverentsil esinejad. Mis mulje mulle jäi? Esinejad olid nii avalikust kui erasektorist, kusjuures minule jäi mulje, et avaliku sektori esindajad elavad nn „vanas“ majandusmudelis ja erasektor „uues“. Miks? Sellest järgnevalt.

Avaliku sektori esindajad (Eesti Pank ja Töötukassa) elavad veel nn vana majanduse mullis,  kus on oluline majanduskasv, räägitakse eesti tööjõu tagasihoidlikust tootlikkusest ning segastest tööjõu aktiivsust tõstvatest reformidest. Kusjuures minu küsimusele, mis need aktiivsust tõstvad reformid on, ei osanud Eesti Panga esindaja Kaspar Oja vastata. Ühesõnaga loodeti vanadele mudelitele ehk riigi sisesele, mitte riikide ülesele arengule. Samuti loodetakse jätkuvalt, et majanduse kasvumootoriks on kasvav eratarbimine. Samas toon siinkohal välja mõned positiivsed tähelepanekud Eesti Panga (Ardo Hansson) ja Töötukassa (Reelika Leetmaa) esindajate ettekannetest:

• ·         Senist kiiret majanduskasvu enam oodata ei ole mõtet, pigem kasvuprognoosid aeglustuvad. Eesti majanduse areng sõltub meie naabritest (kehvemini läheb praegu Soomel ja Venemaal ja paremini läheb Rootsil, Lätil ja ka Leedul).
• ·         Eesti on jõudnud rikastele riikidele järele just majanduskasvutempo osas. Ehk majandus kasvab mõõdukas tempos ja oodata on nii 2% kasvu.

• ·         Kapitalirakendatuse tase on tõusnud st päris palju on investeeritud masinatesse, kuid vananev tööjõud võib siiski osutada pikas perspektiivis probleemiks. Aastaks 2040 on üle poole aktiivsest tööjõust üle 50 aastased
• ·         Mõelda tuleb lastega kodus olevate emade paremale kaasatusele tööturul.  Samas Eesti tööturul puuduvad võimalused paindlikuks (palga)tööks.

 

Huvitavad ettekanded riikide arengutest tegid nii Marko Mihkelson Riigikogust kui ka Oliver Ait Eesti Välispoliitika Instituudist. Marko Mihkelson rääkis ilustamata sellest, mis tegelikult Venemaal toimub. Venemaa käsitleb end kui iseseisvat tsivilisatsiooni, mida toetab mitteliberaalne juhikeskne demokraatia.  Venemaa majandusele on pärssivalt mõjunud jätkuv naftahindade langus, tehnoloogiline mahajäämus ja puudulik juhtimine. Tugev tendents on kasvavale militariseerimisele. Venemaa sulgeb end muule maailmale. See väljendub juba toimunud välismaiste kaupade müügipiirangutes, kui ka näiteks selles, et Venemaal tegutsevatel IT firmadel tuleb enne välismaise tarkvara soetamist tõestada, et see on vajalik nende tegevuses ja Venemaist analoogi pole. Venemaa ametnikel on keelatud lennata EL-i lennufirmadega. Samuti on hakanud vähenema Vene turistide arv välismaal, kuid minu arvates see võib olla ka põhjustatud üldisest kehvast majandusolukorrast Venemaal ehk inimestel pole enam vaba raha reisimiseks.

Maailma jaoks end sulgemas ka suur Hiina Rahvavabariik, aga hoopis teistel kaalutlustel kui Venemaa.  Hiina suund on üleminek tootmisele ja valitsuse investeeringutele baseeruvalt majandusmudelilt tarbimisele ja teenustele baseeruvale mudelile. Hiinas on jõudsalt kasvamas tugev keskklass, kes enam ei taha osta odavat ja ebakvaliteetset kaupa. Jõudsalt on kasvamas haridus ja IT sektor. Panustatakse innovatsioonile, puhtale keskkonnale, digitaalmeediale ja sotsiaalteenustele. Palju on kombineeritud e- teenuseid, kus on ühendatud kauba ostmine, maksmine ja transport. Ehk kui lähed poodi, siis lased puldiga üle soovitud kaupade ning järgmisel hetkel on need pakitud, nende eest on makstud ja need on saadetud sulle koju ukse taha.

Hiina töötab välja mudeleid, mis on kasutatavad ainult Hiinas ehk teisisõnu välja töötatud lahendusi muule maailmale rakendada ei saa. Muidu on Hiina samuti otsa vaatamas vananevale rahvastikule, mida püütakse nüüd ühe lapse poliitika lõdvendamisega veidi noorendada.

 

Põneva ettekande tegi Mikk Talpsepp teemal, mis toimub tänastel aktsiaturgudel? USA börsi osas oli tal huvitav ja mõtlemapanev tähelepanek. Nimelt USA S&P 500 ettevõtete aktsiate tagasiostud ja makstud dividendid on võrdsed ärikasumiga. Teisisõnu, et ettevõtted teenivad vähem kui nad tagasi aktsionäridele annavad. Kui väljaostud vähenevad, siis kaob turgudelt raha ja tekib kriis. Kriisi võib tekitada ka see, kui EUR-i kursi langusest kahju kannatajad selguvad (peamiselt finantsettevõtted). Lihtsamini öeldes EUR/USD kurss kukkus 2014. aastal 1.40 pealt 1.05 peale ning finantsasutused, kes USD-is sisse laenasid ja EUR-is välja, hakkavad kahjumit tootma.  Mikk ennustas ka mõningast intressimäärade tõusu, kuid mitte märkimisväärset, nii 0,25%, kuid seda pigem selleks, et USA föderaalreserv saaks intresse tulevikus jälle langetada.

Kuhu Mikk Talpsepp investeerida soovitas? Energiasektor, Pärsia Lahe piirkond, Venemaa, Hiina, Kreeka, Brasiilia. Vähem atraktiivsemaks pidas ta finantssektorit, USA aktsiaid, Euroopa aktsiaid, lennundust ja autotootjaid. Minule endale imponeeris Miku käsitlus, et investeerida tasub tervisliku rahvastikupüramiidiga riikidesse, näiteks Brasiiliasse. Samas Aafrikasse (kus on kõige kiiremini kasvav rahvastik loomuliku iibe tulemusel)  ta investeerida ei soovitanud ja seda pigem Aafrika piirkonna segase riikide poliitika kui ka kättesaamatute finantsinstrumentide tõttu. Lennunduse riskina tõi ta välja potentsiaalse nafta hindade tõusu. Ilmselt nafta hinnad lähitulevikus ei tõuse, sest Pärsia lahe riikide taktika on nõrgestada Venemaa naftatootjaid kui ka USA kildnafta tootjaid ja ajada nad pankrotti. Alles peale seda võivad hakata nafta hinnad tõusma.

Kriisi võimalike põhjustajatena nimetas Mikk veel riikide jätkuvalt kasvavat võlakoormust, kuid ka mitte nii realiseeruvat võimalust, et osad EL riigid (nt Kreeka, Itaalia, Portugal, Belgia, Iirimaa, Hispaania jne) kuulutatakse maksevõimetuks. Kuid see on vähetõenäoline, sest see tähendaks EL lagunemist, kuid seda ei soovi Saksamaa, kes ekspordib suure osa oma toodangust just EL siseselt.

 

Uus normaalsus on juba käes

Transiidiekspert Raivo Vare rääkis ausalt  sellest, mis majanduses tegelikult toimub. Arvata, et tuleb uus majandus, on juba hilja, sest nn uus normaalsus on juba ammu käes. Näitena tõi ta Economistis ilmunud ülevaate majanduse arengust ja üldmahust. Nimelt kuni 15. sajandini muutus maailm suht vähe, inimesed elasid ühetaolist ja stabiilset elu. Alates 15.- 16. sajandist hakkas see muutuma, 19. sajandil toimus tänu industrialiseerimisele hüpe ning 20. sajandil hoolimata kahest maailmasõjast toimus murrang. Viimased viis sajandit ongi majanduskasv tohutult kiirenenud. Ta tõi näitena, et käesoleva 21. sajandi esimese 15 aastaga on toodetud 40% 20. sajandi majandusmahust. Seda suuresti tehnoloogiale ja globaliseerumisele. Rahvusvaheline kaubandus on kiirenevalt ennetanud majanduskasvu st rahvusvaheline kaubandus on kasvanud kiiremini kui majandus. See on ka loonud illusiooni eriti suurest kiirusest. Kuid siinkohal märkis Raivo Vare, et maailm on hakanud regionaliseeruma. See väljendub logistikas ja transpordis. Oluliselt on vähenenud üle ookeani laevatransport ning pigem on kasvanud kaubaveod regionaalsetes kanalites (nt Aasia sisesed veod).

Maailmamajandust mõjutab järjest suurem urbaniseerumine. See on seotud keskklassi kasvuga, kuid seda pigem Aasias, eeskätt Hiinas. Hiina hakkab oma majanduse jaoks rohkem tootma kui väljapoole. Keskklass hakkab koonduma megalinnadesse, mis asuvad maakera keskvööndis, valdavalt Aasias, Aafrikas, vähem Lõuna Ameerikas. Euroopasse tekib kolm megalinna – Pariis, Moskva ja Istanbul.

Eesti elu kohta ütles Raivo Vare, et eestlased elavad super hästi. Meie majandust on vedanud tarbimine, kuid alles nüüd on majandus taastunud 2008. a kriisieelsele tasemele. Kesk- Euroopa investorid pidid Eesti vastu huvi tundma. Ja ta rõhutas, et praegu on võimaluste maa ja seda tuleb kasutada.

Start up ettevõtja Kaidi Ruusalepp rääkis elavalt oma kõige uuemast ettevõtmisest, milleks on start up ettevõtte Funderbeami arendamine. Funderbeami näol saab olema tegemist nn ametliku väärtpaberibörsi alternatiiviga investeerijatele, kes soovivad oma raha paigutada varajase faasi tehnoloogia ettevõtetesse. See uus börs hakkab olema piirideülene.

Start upidest rääkides rõhutas Kaidi seda, et start up ettevõttega on siis tegemist kui seda ärimudelit saab eksportida. Samuti kui minna start up ettevõttega suurele turule, siis peab ettevõttel olema suur toode ja see peab olema valmis konkureerima. Suurel turul toote arenduseks aega ei ole. Väga palju raha start upidele liigub USAs. Samas näiteks Jaapanis on selline praktika, et suured kontsernid ostavad start upide arendusi üles. Üldiselt pidigi suund olema selles suunas, et väikeettevõtjad on sageli innovatiivsemad. Suurte kontsernide mahv läheb kontsernide juhtimisele, aga mitte toodete innovatiivsele arendusele. Kaidi tõi näiteks, et suurte autotootjate poolt toodetud autod on täis väikeste start upide poolt loodud täiendusi.

Kaidi Ruusalepp rõõmustas, et Eesti start upidel on maailmas väga hea maine (suuresti tänu Skypele ja Transferwisele). Samuti on võimalus start up juhtidel koguda hulga rahvusvahelist juhtimiskogemust. Siinkohal tõi Kaidi näitena iseenda, et ta on viimasel ajal omandanud kordades rohkem kogemusi kui oma varasemas tööelus. Ettevõtjatele on oluline koostöövõrgustik.

 

Threod Systemi tegevjuht Sten Reimann rääkis põnevalt drooniärist ja mitte väiketarbija droonidest, vaid julgeolekuks kui ka ettevõtluse (põllumajandus) arendamiseks kasutatavatest droonidest. Täna saab droonidega vaadata, kuulata ja mõõta ning midagi ei jää enam saladuseks. Tegemist on kindlasti meie elukorraldust muutva valdkonnaga, mis on alles suht lapsekingades. Samas raha, mis seal liigub, on suur.

 

Päeva lõpetas Kristjan Lepik Eesti Arengufondist, rääkides, mis on toimunud maailmamajanduses ja kuidas sellega kohaneda. Nagu me isegi teame, on rahatrüki tulemusel toimunud suur finantsinstrumentide kasv. Rahatrükk on avaldanud mõju ka turgude volatiilsusele.

Mis toimub tulevikus? Kindlasti suur tööstuse automatiseerumine, mis jätkub. Näiteks logistikas on inimtööjõud asendumas robotitega. Enam ei toimeta laoplatsidel autod koos autojuhtidega, vaid lihtsalt kaubakonteinereid veavad isejuhtivad alused. Robotite kasutamine laieneb ka tavatarbimisse. Isejuhtivad autod muudavad meie maailma rohkem kui me täna ette kujutada oskame. Plahvatuslikult kasvab igasuguste sensorite arv (ka droonikandjatel olevad), tohutult kogutakse meie kohta igatsugu erinevaid andmeid. Mida nende andmetega teha? Oluline on kogutud andmete kvalitatiivne analüüs.

Tuleviku äris ei ole enam üksikud meistrid ega ka suured kontsernid. Tuleviku äri on koostöövõrgustik. Täna kasvavale noorte põlvkonnale on olulisem töö sisu kui selle eest saadav tasu. Töö peab olema väljakutsuv ja tähendust loov. Tulevikus hakkavad riigid kui ka ettevõtted võitlema talentide pärast. Kusjuures mujal maailmas on inseneriharidusega inimeste hõive eraettevõtluses oluliselt suurem kui Eestis. Seega meil on arenguruumi ja noortel tasub tõsiselt mõelda, mida õppida ja mille nimel pingutada, et olla konkurentsivõimeline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli väga huvitava päevaga ja ma ise sain palju kinnitusi seni loetule ja mõeldule. Ma ise võtsin suvel Coursera veebikeskkonna kaudu Pennsylvania Ülikooli kursuse Globaalsetest sotsiaalsetest ja majanduslikest trendidest. Tegemist oli põneva ja maailmast aru saamist avardava kursusega. Kui mahti saan, siis teen sellest ka kokkuvõtte. Lugemiseni!

 

 

 

 

Naisinvestorite Klubi kohtumine Kim Kiyosakiga

Tänu Kristile ja Edu Akadeemiale sai eelmisel õhtul enne Wealth Forumi toimumist Naisinvestorite Klubi tegusatele naistele osaks kohtumine suurepärase Kim Kiyosakiga. Osaledes järgmisel päeval ka Wealth Forumil, siis võin julgelt väita, et esmaspäeva õhtul toimunud kohtumine Kimiga oli võrreldamatult parim kui ta esinemine teisipäeva õhtul suurel laval.

Kimi on näide klassikalisest ameerika selfmade womanist. Eelmise sajandi 80-ndatel, kui Kim oma äridega alustas, kehtis USAS veel mudel, kus naisi kasvatati sõltuvateks. Alati oli keegi, kes naise eest hoolitses, algul vanemad, hiljem abikaasa. Mehele minnes kaotati iseseisvus ja ka õigus oma rahale. Laste sündides loobuti ka oma tööst ja karjäärist ning pühenduti kodule. Päris karm ju? Meile nõukogude süsteemist tulnule on see siiski veidi võõras, sest meil on kehtinud pigem mudel, et naine peab ise hakkama saama. Pigem sooviti töö kõrval leida rohkem aega kodule.  Aga tagasi Kimi juurde. Alustanud oma äridega kohtus ta oma tulevase abikaasa Robert Kiyosakiga (kuulsate finantseneseabi raamatute sh „Rikas isa, vaene isa“ autoriga). Innustuna Roberti õpetusest alustas ta oma kinnisvara äriga, ostes rentimiseks kortereid ja maju. Inglise multimiljonär Kevin Greeni sõnul on Kim Kiyosaki isegi edukam ja nutikam kui ta kuulus abikaasa.

Mida Kim meiega jagas? Kim ütles, et oluline on vahet teha fakti ja arvamuse vahel. Kuidas lugeda infot ja kuipalju uskuda infot, mida meile antakse. Siinkohal viitas Kim David A Stockmani raamatule „The Great Deformation“. David Stockman on endine president Ronald Reagani valitsuse kantselei ja eelarve ülem. Oma raamatus räägib ta, kuidas USA valitsus manipuleeris infoga ja mõjutas otseselt turgu.

Kim tuletas ka meelde, et kuulus Lehman Brothersi kriis juhtus seetõttu, et börsimaaklerid teenisid tehtud tehingutelt tulemustasu ja boonuseid. Seega olid nad otseselt huvitatud oma boonustest, mitte klientide raha kasvatamisest pikas perspektiivis. Tegelikult ei hooli lihtsast inimesest keegi. Kim rõhutas siinkohal, et ta ei soovi külvata hirmu, vaid jagada infot, et inimesed oleksid oma rahaasjades teadlikumad. Samuti tuletas ta meelde, et passiivne investeerimine maakleri hallatavatesse fondidesse ei too kasu. Kui aktsiaturul toimetada, siis tuleb teostada tehingud ise. See võtab palju aega, aga sellisel juhul on võimalus, et teenid tulu. Samas juhtis ta tähelepanu sellele, et kauplemisel inimene arvutitega võistelda ei suuda. Ta rõhutas ka, et aktsiaturg ei anna finantsilist iseseisvust, vaid selle annab äri.

Kim rääkis, et tema investeeringud on pigem kinnisvara ja kirjastustegevus. Kinnisvaraga alustas ta aeglaselt, ostes elukondlikku kinnisvara käies maakleriga erinevaid maju vaatamas. Ta möönis, et ka nagu paljud meist, kartis ka tema osta oma esimest kinnisvara. Kuid pikapeale kogemusi omandades, sai ühest majast kaks jne. Palju finantsilist edu tõi võetud laenude refinantseerimine kui laenuintressid olid madalad. Samuti on oluline tunda kinnisvara soetamisel ja rentimisel piirkonda ja kliente. Parima info saad kui suhtled kinnisavara haldusfirmadega. Samas on tark oma kinnisvara ise hallata ning kui kasutada haldusfirma teenust, siis pead seda firmat 100% usaldama, kuid ära unusta kontrolli. Siinkohal Kim rõhutas, et kui sa probleeme ei armasta, siis pigem ära rendikinnisvaraga tegele.

Edasi läks jutt pehmematele teemadele. Saalis tõstatus küsimus, et mida teha kui abikaasa ei toeta naise tegevusi. Kim vastas, et siinkohal tuleb hinnata, et kui põhilised eluväärtused ei sobi, siis kas üldse peab koos olema? Saalis toimunud arutelus selgus, et äri ei peagi tegema koos abi/elukaaslasega. Ja loota saab ainult iseendale.

KImi enda ärimentorid on mehed. Ta peabki end rohkem numbriinimeseks. Kui numbreid tunda, siis räägivad nad palju. Otsustamiseks kasutab ta intuitsiooni ja ta rõhutas, et enda sisetunnet tuleb usaldada. Oma äripartneritega tuleb regulaarselt silmast silma kohtuda ja igas inimeses tuleb leida üles tema tugevad küljed.

Naistega arutab ta pigem suhte ja spirituaalsetel teemadel. Naiste puhul tõi Kim välja asjaolu, et naised tunnevad pidevalt, et nad pole täiuslikud ja enesekindlad ning ei julge astuda järgmisi samme. Samuti tunnevad naised sageli süütunnet, et ei suuda pere ja tööelu hallata. Saalis toimunud arutelu käigus jõuti tõdemuseni, et oluline on olla oma tegevustes kohal ka mõtetes ning edukal planeerimisel saab alati pere ja tööelu edukalt ühendada.

Naistele on hästi oluline toetussüsteem. Siinkohal kiitis ta Naisinvestorite Klubi tegevust, et just selliselt saavad naised olla üksteisele toeks ja abiks. Kim pidas oluliseks ka väikeste võitude tähistamist ja jagamist. See teeb tugevamaks ja annab edasisele energiat.

Oma igapäeva elus peab Kim oluliseks hommikusi rituaale ja raamatuid. Kimi hommikurituaal kannab nime Imeline Hommik ja see koosneb kuuest harjutusest:

·        Meditasioon

·        Afirmatsioon

·        Visualiseerimine

·        Kehalised harjutused

·        Lugemine

·        Eesmärkide kaardistamine

Raamatud, mida Kim enda jaoks oluliseks pidas on valdavalt enesearengu ja äri valdkonnast:

·        Eckhart Tolle „Siin ja praegu: kohalolekujõud“

·        Eckhart Tolle „Uus maailm“

·        „How Men Think“

·        „Influence“

·        ning mitmed turundusalased raamatud.

 

Lõpetuseks tegi Kim kõigile meditatsiooniharjutuse, mille käigus tuli esmalt ühe minuti jooksul keskenduda oma naabri silmadesse, siis kaks minutit ja lõpuks viis minutit. Minu jaoks hämmastav oli see, kuidas selle harjutuse käigus avanes mulle minu jaoks täiesti võõra inimese kaunis sisemine olemus.

Kokkuvõtvalt saab nentida, et tegemist oli hästi kasutatud kahe tunniga ja alguses pealiskaudne ameerika naine sulas eesti naiste tarkuse ees lihtsaks ja soojaks inimeseks.

Julgus ebaõnnestuda

Kui palju sa julged endale öelda, et sul ei ole läinud nii nagu sa plaanisid või sa ei täitnud kõiki ootusi? Palju sa jätad midagi tegemata, sest kardad läbi kukkuda ja ootusi mitte õigustada? Mul endal läks päris tükk aega, kui julgesin iseendale tunnistada, et ma kardan ebaõnnestuda ja olla mittetäiuslik.

Alles viimasel ajal on hakatud avalikult rääkima, et ebaõnnestumine on täiesti normaalne nähtus ja pigem positiivne kui negatiivne ning ebaõnnestumises tuleb näha edu alust. Meid on juba koolisüsteemis kasvatatud teadmisega, et ainus tulemus mis loeb, on sooritatud hindele 5. Kõik mis jääb alla selle, pole täiuslik.  Päris veider ju? Ometi oleme ju loodud ebatäiuslikena ja ei saa olla igal alal kohe eksperdid. Kuid miks me usume ikka, et peame olema perfektsed? Ilmselt tuleb see kultuuriruumist.

Maalehe sarjas Tarkusepuu on ilmunud raamat Tundeterroristid (Autorid Helmut Fuchs ja Andreas Huber). Raamat räägib küll sellest, kuidas ära tunda emotsionaalset vägivalda ja kuidas sellega toime tulla, kuid juba sissejuhatuses viitavad autorid nö saksa haigusele, mille sümptomid seisnevad pidevas hirmu tundmises vigade tegemise ees. Põlgusväärne on kiitmine ning pigem on kõvamees see, kes tabab esimesena teise vigu tegemast. Tsiteeritakse vana švaabi vanasõna "Mitte laita saada ongi juba kiitus". Kiitmine on kahtlane tegevus ning selle viljeleja on kas loll või pugeja. Üllatavalt tuttav tundub? Eks ole eesti kultuuriruum tugevalt mõjutatud saksa kultuurist ja selle rahva tõeks pidamistest. Vastupidise näitena tuuakse USA kultuuri, kus pigem julgustatakse inimesi järjest uuesti proovima, katsetama ja kõike uut omandama ning jagatakse ohtralt kiitust. Ei oska ise hinnata USA kultuuri, sest lähem kokkupuude sellega puudub, kuid senine elu on näidanud, et igal juhul motiveerib tegutsema rohkem heatahtlik ja toetav suhtumine kui pidev alavääristamine ja vigadele näpuga näitamine.

Samuti on oluline julgus rääkida ausalt oma ebaõnnestumisest, sest üldjuhul on ju ebaõnnestumise tulemus edu. Ühel oktoobrikuu laupäeval (10.10.2015) osalesin Ärikatla poolt korraldatud seminaril Ebaõnnestumise päev. See oli suurepärane üritus, kus oli äärmiselt vaba ja toetav õhkkond. Auditoorium oli suhteliselt noor (25-35 aastased). Minu jaoks oli selline üritus täiesti uuelaadne kogemus. Seni olen konverentsidel pigem tähelepannud selliseid faffaa, olen edukas ja äge esinejaid, kellel kõik on sündinud nende suurepärasest tublidusest ja ebaõnne nagu pole olnudki. Selle ürituse esinejad rääkisid vabalt ja ausalt oma ebaõnnestumistest niivõrd kuivõrd nad seda teha julgesid. Noored julgemalt, vanad kaalutletumalt. Sõnum oli kõigil üks, et ebaõnnestumine tuleb ainult kasuks ja sellest ei tohi heituda. Minul endal oli igalt ühelt midagi õppida ja kõrva taha panna. Meelde jäi Urmas Sõõrumaa budalik rahu, Siim Kallase kavalus, Margus Karu julge ülestunnistus, Yrjo Ojasaare ameerikalik läbilöök, Martin Plaseri manipulaatorlik oskus küsida raha, Hans H Luige vanakooli ärimehelik julgustus naistele ja Tanja Mihhailova temperament.

Minu väike näide julgusest on sellest üritusest kogemuse jagamine Naisinvestorite Klubi lehel. Kuna olin ise sellest üritusest suurest vaimustuses, siis jagasin saadud infot privaatses mastermind grupis. Sain sealt väga palju positiivset tagasisidet ja see julgustas mind oma kogemusi jagama ka laiemalt. Jah, ma ei julgenud seda enne teha, sest ma ei teadnud, kas see teema üldse puudutab teisi? Ma ei julgenud artiklit avaldada, sest kartsin negatiivset tagasisidet või olematut tagasisidet. Nüüd tagantjärgi on küsimus, mida ma kartsin? Selleks, et areneda ongi vaja proovida ja vaadata reaktsioone, saada tagasisidet. Ma sain teada kuipalju tegelikult lähevad inimestele korda teemad, mis mind puudutavad. Sest kuigi oleme erinevad, oleme me sarnased.

Toon siinkohal punktidena ebaõnnestumise päeval kohapeal tehtud märkmed.

Urmas Sõõrumaa

• Lase kramp lahti –raputa

• Igal kepil on kaks otsa

• Raha ei saa olla eesmärk

• Iga äri jaoks tehakse eraldi firma

• Kogemusel on väga suur väärtus

• Maailm on peegel

• Kõhutunne, hea nina

• Igas asjas on midagi head

 

Siim Kallas

• Iga edu on unikaalne

• Vaata peeglisse

• Ületa hirm osutuda lolliks

• Ei pea kõigile meeldima

• Otsusta julgelt ja tunneta, kas otsus on oma

• Edu pole igavene

• Ära vaata liiga palju tagasi

• Raamatusoovitus: Totaalne riik, totaalne inimene

• Leia uus rööbas

• Ilma riskita ei juhtu mitte midagi

• Otsustamine ei ole aritmeetika

 

Margus Karu

• Julge ülestunnistus depressioonist tõi kaasa toetuse

 

Yrjo Ojasaar

• Ettevõtlus on pidev asjade valesti tegemine

• After Action Review: Kuidas läks? Miks nii läks? Kuidas teha paremini?

• Kui kõik läheb hästi, siis ei õpi

• Põru koguaeg, väikeselt ja tihti

• Kõik kirjutavad raamatuid, keegi ei lõpeta

• Äpp headspace (meditatsioon)

• Distsipliin vs loovus ehk liigne distsipliin pärsib loovust

 

Martin Plaser

• Laske lastel kukkuda ja edasi minna

• Ei tohi loobuda

• Ise teed oma trenni

• Küsi julgelt raha

 

Hans H Luik

• Viivi Luik: Kui Sa tahad kirjutada, mida teised loeksid siis kirjuta sellest, mida häbened

• Naised peavad küsima

• Naised on efektiivsemad juhid

• Ajakirjanduse tulevik: rohkem pilti, graafikat, videot ja vähem juttu

• Eestlane loeb kolme asja: Ilm, Saagim, Savisaar

• Optimaalne osaluse jaotus on äris tähtis

 

Tanja Mihhailova

• Ole see, kes Sa oled ja tee seda, mis sulle reaalselt meeldib