Viimasel ajal on palju juttu keskealiste inimeste tööturult kõrvale tõrjumisest. Esmapilgul võib tunduda, et tööturg, kus tegutsevad peamiselt noored, energilised ja tehnoloogiateadlikud inimesed, on justkui efektiivsem. Juhtideks saavad järjest nooremad ning alluvad on sageli vanusest nooremad. Mõnele võib see isegi tunduda loogiline – kes tahaks enda alluvaks kedagi, kes on kogenum ja võib-olla ka targem?
Aga kas noorus alati kaalub üles kogemuse? Tarkus ja kogemus on suhtelised mõisted, ent järjest enam tundub, et tööandjad eelistavad pigem noori spetsialiste – siiski mitte päris rohelisi, vaid juba mõningase kogemusega noori.
Vanemaealiste diskrimineerimist on tunnistanud nii tööandjad kui värbajad. Kuid kas me mõtleme süvitsi, millised tagajärjed võivad kaasneda elujõuliste, oskustega ja motiveeritud inimeste kõrvale tõrjumisega tööturult? Ilmselt mitte piisavalt. Siin on mõned võimalikud mõjud:
1. Majandus kannatab, kui raha ei liigu
Töötul inimesel pole sissetulekut ega tarbimisvõimalust. Kogu majandus põhineb aga ringlusel – kui inimesed ei tarbi, siis langeb nõudlus kaupade ja teenuste järele. See omakorda tähendab sissetuleku vähenemist teenusepakkujatele ja väikeettevõtetele. Nõiaring on kiire tekkima.
2. Kibestumine ja pettumus ühiskonnas kasvavad
Vanemaealisi nähakse sageli ekslikult kui kibestunuid, ent kujutle olukorda, kus inimesel pole võimalik oma teadmisi ja oskusi rakendada. Ka kõige suurema elurõõmuga inimene muutub aja jooksul pettunuks, kui teda pidevalt ignoreeritakse. Heitlikul ajal ei ole kasu ühiskonnast, kus paljud inimesed tunnevad end kõrvaletõugatuna.
3. Suureneb surve sotsiaal- ja tervishoiukuludele
Kui inimene jääb tööta, kuid on töövõimeline, peab ta sageli pöörduma riikliku abi poole. See suurendab koormust sotsiaalsüsteemile. Samal ajal on ka tõelised abivajajad (nt töövõimetud või haavatavamad grupid) majanduslanguses juba hätta jäämas. Kas noored tööandjad on valmis maksma kõrgemaid makse, et ülal pidada neid, kelle nad ise tööturult kõrvale on jätnud?
4. Pikaajaline tööta olek süvendab probleemi
Uuringud näitavad, et mida kauem inimene on tööturult eemal, seda keerulisem on naasta. Enesehinnang langeb, praktilised tööoskused võivad kaduda ning vabatahtlikku tegevust ei hinnata tööturul samaväärselt palgatööga. Tekib väär arusaam, justkui töötud inimesed lihtsalt istuvad kodus ja loobuvad pingutamast.
5. Ka noored saavad vanaks – üsna ruttu
Ühel hetkel jõuavad tänased 35- tööandjad ja juhid samuti vanusesse, kus neid võib hakata tabama sama saatus. Kas neil on plaan, mida teha, kui nad ise tööturult kõrvale tõrjutakse? Kas nad saavad loota finantsvabadusele, kui aktsiaturud on heitlikud ja investeeringud ebastabiilsed? Kas nende isiklik majanduslik bilanss on ikka korras – või varitsevad hoopis laenukohustused?
Kokkuvõtteks: kas tööjõu kõrvale tõrjumine on tark tegu?
Võib-olla peaksid juhid ja värbajad kasvatama endas julgust ja enesekindlust töötada koos inimestega, kellel on rohkem kogemusi ja teadmisi. Elu ei lõpe 35. sünnipäevaga ning inimene ei kaota oma väärtust, kui ta saab vanemaks. Targad organisatsioonid oskavad erinevas vanuses ja erineva kogemusega inimesi hinnata ja kaasata.
Kas sul on plaan – mitte ainult täna, vaid ka 20 aasta pärast?
