Naisinvestorite Klubi aastakonverents 2016

 

Kirjutan väikese ülevaate novembri alguses toimunud Naisinvestorite Klubi aastakonverentsist. Alustuseks pean kohe selgitama, et investeerimine ei ole ainult raha paigutamine väärtpaberitesse või muudesse finantsinstrumentidesse. Investeerimine on igasuguse ressurssi arendamine eesmärgiga sellest tulevikus tulu saada. Nii investeeritakse kinnisvarasse, ettevõtlusesse, aga ka isiklikku arengusse (koolitused, reisid, eneseareng), suhetesse jne. Seega hõlmab Naisinvestorite Klubi väga erinevate investeerimise eesmärkidega naisi, nii noori kui vanu. Igatahes on see kogum väga palju huvitavaid ja ägedaid inimesi.

Aga nüüd ülevaade sellest, kes ja mida konverentsil rääkis.

Esimene esineja oli Naisinvestorite Klubi tulihingeline eestvedaja Kristi Saare, kes andis ülevaate, mis tegelikult tulevik toob? Ja tulevik toob automatiseeritud töökohad, väärtpaberite madalad investeerimistootlused ja suurema üldise ebamäärasuse turgudel. Seega tuleb olla oma tuleviku planeerimisel loov ja lahendusi leidev.

Teisena esines Kaidi Ruusalepp, kes tänaseks on käivitanud start-up ettevõtte Funderbeam. Kuigi Kaidi on olnud tegev nii Eesti Väärtpaberikeskuses kui ka päris karjääri alguses juurutanud avalikus sektoris digiallkirjasüsteemi, siis oma parimaks investeerimisportfelliks pidas ta siiski oma elu ja perekonda. Seega raha asemel pigem koguge häid suhteid ja hoidke neid. Seda nii lähedaste kui ka sõprade ja tuttavatega. Isegi oma ettevõtet ei arenda ilma tugeva ja usaldusväärse meeskonnata.

Kolmandana rääkis Darja Saar, kelle vedada on Eesti vene keelsele vaatajaskonnale suunatud televisiooni kanal ETV+ kui ka noori ettevõtlusesse kaasav programm Entrum. Televisiooni töö kogemusele tuginedes rääkis Darja, et kui tahad midagi saavutada, siis toetu naistele. Seda küll vaatajaharjumuste loomisel, kuid eks ole selles ka üldine elu tõetera sees. Kui mehed on väga avatud muutustele ning on riskialtimad, siis tähendab see teistpidi ka seda, et nad vahetavad oma eelistusi oluliselt kergemini ja kiiremini. Naiste pärusmaa on stabiilsus ehk nad hoiavad loodut kauem.

Väga lahedate ettekannetega esinesid naisinvestorite klubilised Astrid Arula ja Piibe Muda. Astrid on Tartus tegutsev kinnisvara ettevõtja. Koos oma elukaaslasega on nad jõudnud korterite renoveerimiselt/müügilt terve maja renoveerimise/müügini. Ta tõi välja 5 punkti, mis viib eduni:

1.       Exceli arvutused, mis toob projekti kohta kogu info ühele lauale ja aitab tegevuse käigus langetada kaalutletud otsuseid.
2.     Optimism ja kerge naiivsus. Enda mõtte positiivsena hoidmine. Aegajalt küsi endalt, mis on kõige hullem, mis võib juhtuda? Tegelikult on olemas väga palju inimesi, kes tahavad anda oma raha sinu projekti õnnestumiseks.
3.       Otsustamine. Sisemine kindlus tegutseda. Otsus vastutada oma elu eest ise. Kliendi aitamine üle aia.
4.       Meeskond, kes sind toetab. Inimesed, kellega saab oma kõhklusi ja kahtlusi läbi arutada, kes ei tee su mõtteid maha ja toetavad sind igati.
5.       Plaan A, plaan B, plaan C,,, plaan X. Võimalike variantide paljusus annab kindlustunde. Kui ei saa ühtemoodi, siis saab teisiti.

Teine esinenud klubiline Piibe Muda lähenes oma teemale väga loominguliselt ja väga mõtlema paneva nurga alt. Nimelt ta tegi ülevaate, kuidas muinasjutud kujundavad meie suhtumise rahasse ja rikkusesse. Nimelt mõjutavad lapsepõlves kuuldud/loetud lood meie mõttemustreid väga palju ning need kanduvad läbi lugude põlvkonnast põlvkonda. Tänaseks kujunenud kultuuriruumi kujundavad lood jutustavad sellest, et rikas on paha ja kuri ning saavutanud rikkuse läbi pettuse. Hea inimene on vaene ja kannatlik. Seega kui tahta olla hea, siis oled vaene. Päris pärssiv mõtteviis.  Seega tasub aegajalt oma mõttemustreid hinnata ja analüüsida, kust tulevad meie hoiakud, mis piiravad meie tegutsemist ja oskust olla õnnelik. Kas rikas inimene ei saagi olla hea või saavutanud oma rikkuse koostöös teistega põhimõttel, et kasu saavad kõik koostööpartnerid?

Peale lõunase sessiooni avas üks äge pragmaatiline eesti naine Maire Forsell, kes on Leisi Lapikoja asutaja ja tegevtöötaja. Maire kirjeldas oma elu ja teekonda, kuidas on jõudnud sinna kus ta on ja miks ta peab oma pisikest käsitööettevõtet.

Raha kohta ütles Maire: Raha tekib mingi tegevuse tulemusena ja see tegevus ei ole unistamine. Kui raha põlgad, siis pole tal asja sinu juurde.

Oma ettevõtte loomise idee kohta ütles, et ta maailmas on ikka olemas asju, mida pole veel välja mõeldud. Lihtsalt otsima peab vast kauem. Maire tõi näitena, kuidas tema jõudis oma lugusid jutustavate bareljeefpatjadeni. Nimelt alustas ta tavaliste lapitekkide tegemisega, kuid raamatupidajana arvutas ta kiiresti välja sellise lapiteki omahinna. Maksukuuleka kodanikuna ei pea Maire ka õigeks maksude mitte maksmist. Seega, kui ausalt käsitööäri ajada, siis on toodete hind palju kõrgem, kui see, millega suurem osa käsitöötegijaid oma tooteid müüb. Üldiselt väldivad käsitöötegijad tööjõumakse, hoitakse käivet alla käibemaksu piiri, sularahamakseid ei raamatupidamises ei kajastata.

Kuid väikeettevõtja edu ei ole ainult läbimõeldud ja aus rahaasjade korraldamine. Edu saavutamist takistab ka see, et sageli ei osata end müüa, ei leita oma toodet, ei saada aru kuidas asjad turumajanduses käivad, käiakse liiga palju koolitustel ning selle asemel, et tegutseda, peetakse pidevalt plaane.

Maire Forselli edukriteeriumid on:

•         Leia oma toode ja jää sellele kindlaks.
•        Pane oma tootele kohe õiglane hind.
•        Tee kõvasti tööd.
•        Kui teadmisi napib, siis mine õppima
•        Unista suurelt ja tegutse kohe!

 

Järgmisena esines Kaja Kallas, kes tegi ülevaate oma karjäärist ning arutles selle üle, miks naised end alahindavad. Kõigepealt tõi Kaja välja tõdemuse, et jumalad naeravad kui inimesed plaane teevad. Parem tee lihtsalt hästi seda tööd, mis Sul teha tuleb. Edu aluseks on keelte oskus ja suhtlemine inimestega. Töökohtade automatiseerimise kohta ütles Kaja, et robotid ei suuda luua meeskondi, suhelda ja mõista emotsioone. Seega ei asenda arvutid kunagi inimlikku suhtlust. Kuid digitaalsetes oskustes on arvuti alati inimesest parem.

Lisaks rääkis Kaja sellest, kuipalju mõjutavad meie tähelepanu pidevad katkestused – sisse tulevad e-mailid, erinevate äppide notifikatsioonid, segavad kolleegid. Tänapäeva inimese keskendumisoskus on totaalselt langenud. Isegi kuldkala pidavat suutma kauem keskenduda kui tänapäeva inimene.

Naiste alaväärustundest rääkides nimetas Kaja nn petja sündroomi. Nimelt naised on oma teadmiste ja oskuste osas suuresti ebakindlamad kui mehed. Isegi kui nad midagi tõeliselt hästi teavad ja oskavad, siis ütlevad nad endale, et oh ma ei olegi nii loll ja tundub et ma petsin teised ära. Selle asemel, et end lihtsalt hästi tunda sellest, et su teadmised ja oskused ongi tegelikult head ja tasemel.

Oluline on ka oma hirmude ületamine. Küsi endalt – mida sa teeks, kui sa ei kardaks? Üldjuhul kardame kõige rohkem ebaõnnestuda. Aga see hirm on õigustatud?

Hirmude ületamisest rääkis ka Heidi Kakko, kelle vedada on äriingleid koondav võrgustik ESTBAN. Ta tõi välja keskmise äriingli profiili – mees, 45 aastane, asutanud vähemalt 7 ettevõtet ja kellel on palju raha ning vaba aega. Äriingli ootused on:

•        Hea põhjus investeerimiseks
•         Pühendunud ja kirglik meeskond
•        Tugev ärimudel
•        Hea tootluse võimekus
•        Võimalus aktiivselt tegevusse ise panustada
•         Investeerimiseks sobilik struktuur
•         Investeeringutest väljumisvõimalus

Start uppide ellujäämine:

·        5/10 ebaõnnestuvad

·        2/10 teenivad tasa

·        2/10 teenivad 2-3x raha tagasi

·        1/10 peab teenima 30x raha tagasi

Päeva viimase ettekande tegi Annika Uudelepp, kes juhtis tähelepanu asjaolule, et rahvastik vananeb tohutu kiirusega. Seega on tulevikus vaja üha rohkem ja rohkem teenuseid vanuritele.

Hõbemajanduse 50+ märksõnad?

•        Tervis
•        Toitumine
•        Heaolu, vaba aeg
•        Finantsteenused
•        Haridus
•        Elamumajandus
•        Elukestev õpe

Kogu konverentsi kokkuvõttes võib öelda, et rahasse investeerimine polegi esmane, pigem on targem investeerida suhetesse, tervisesse ja enese harimisse. Kui need on tehtud, siis kõik muu tuleb iseenesest.

 

 

SEB CFO Foorum

Novembri alguses osalesin SEB panga poolt korraldatud CFO foorumil. Tegemist oli tõeliselt põneva üritusega. Tegin seal ka mõningaid märkmeid, millised ma ka siinkohal talletan ja jagan. Minu tähelepanu äratasid majanduse, kunsti, infoturbe ja neurokirurgia teemad.

MAJANDUS

Väga asjakohase ülevaate maailmamajanduse väljakutsetest esitas Robert Berqvist (SEP Grupi peaökonomist). Põhiliste väljakutsetena tõi ta välja:

·       vananev rahvastik (EU ja USA)

·       laenukoormuse vähendamine

·       muutuv tehnoloogia, digitaliseerumine

·       poliitiliste jõudude ümberjaotamine

Maailmamajanduse riskidena märkis ta:

·       keskpärane majanduskasv

·       rahapoliitika

·       kasvav poliitiline populism

·       ülisuured riigivõlad

Euroopa majandusele ta erilist kasvu ei ennustanud. Euroopa majandusele võivad olulist mõju ka avaldada mitmed valitsuste vahetused – 2017 kevadel on valimised Prantsusmaal, aga ka valimised Itaalias ja Saksamaal. Oluline on ka säilitada EL turvalisus. Euriborile kasvu ei ennustanud.

USA majandusel peaks tema sõnul veidi paremini minema, lähiaastate keskmine oli ca 2%. Kusjuures Venemaa majanduskasvuks ennustas ta järgmisel aastal 1%, mis on kaunis hea, arvestades hetkelist suht kehva seisu.

USA presidendi valimistel ennustas 91%  H. Clintoni võitu. Trumpi puuduseks tõi ta äärmiselt segased ja vastuolulised seisukohad.

Eraldi märkis ta, et maailm peab arvestama geopoliitiliste riskikolletega.

 KUNST

Kuna ilmselt on kehtivates majandusmudelites ja teooriates toimumas suured muutused ning uut normaalsust ei osata siiski lõplikult defineerida, siis palju põnevamad ettekanded olid hoopis muudest valdkondadest.

Kunstikoguja Indrek Kasela rääkis oma ettekandes Kunst äris ja äri kunstis, et teda teeb murelikuks tohutu populismi kasv, mille põhjuseks on maailmas inimeste madal haridustase, tohutu sõltuvus meediast, suure osa otsuste tegemine poliitikute poolt ning liiga keeruline seadusruum.

Edu aluseks pidas ta kultuuritundmist ja mõistmist. Edukad inimesed on hästi mitmekülgsed ja haritud erinevates valdkondades. Elu ei ole ainult töö ning bilansinäitajad. Tuleb elada huvitavat elu.

Oluline on muuta oma elu ja töökeskkond meeldivaks ning just läbi kunsti eksponeerimise. Ta tõi näitena Deutsche Banki, kus on palgal kaheksa kunstikuraatorit, kes ostavad kunsti just töökeskkonna rikastamiseks, mitte investeeringuna. Kunsti investeerimise puhul ta ütles, eraldi kunst on leida üles tõeline kunst.

 

INFOTURVE

Siis osalesin väga põnevas töötoas, kus SEB panga IT turbe ja riskide haldamise osakonnajuhataja Kaido Raiend rääkis küberturvalisusest. Alustuseks näitas ühte USAs tehtud videot, kus häkkerid võtavad üle sõiduauto https://www.youtube.com/watch?v=MK0SrxBC1xs. Seda vaadates võib mõelda tulevikule isesõitvate autodega.

Siis tuli jutuks tavaline ettevõtete küberturve. Ettevõtte tegevuse halvamisest on huvitatud peamiselt konkurendid kuid ka lihtlabased küberpahalased. Riikide puhul on teised riigid huvitatud nii erinevate infosüsteemide halvamisest kui ka lihtsalt propaganda tegemisest. Näiteks Venemaal Peterburis on suur eraldi maja – Trollide Kompanii, kus töötavad palgalised kommentaatorid. Valdavalt trollitakse Inglismaa, Saksamaa kui ka USA meediat. Eesmärk on Vene infovälja loomine ja laiendamine.

Tegelikult sõltumata motiividest on organiseeritud küberkuritegevuse meetodid samad. Luuakse spetsiaalsed tarkvarad küberrünnakute tegemiseks. Pidi olema täiesti eraldi nn darkveeb – totaalne kuritegevuse börs, kus saab tellida mida iganes (alates erinevatest pahavaradest  kuni narkootikumide vahendamiseni välja). Ostja ja müüja üksteist identifitseerida ei saa.

Tavaline on ettevõtete/pankade vastu suunatud pahavara rünnakud eesmärgiga saada enda valdusse ettevõtete andmed kui ka ärisaladused. Eraisikute vastu tehakse aga väga triviaalseid ründeid: a-la kiri, palun saatke mulle raha. Ja inimesed saadavad!!!!

Täiesti eraldi teema on arvepettused. Kõige lihtsam on lihtsalt saata ettevõtetesse libaarveid või vahetatakse paberarvetel ära pangarekvisiidid. Veidi keerulisem on juba näiteks pearaamatupidaja või ettevõtte juhi arvutisse sisse häkkimine, mille tulemusel võetakse meili postkast (näiteks gmaili konto hõivamine) kurjategijate kontrolli alla ning muudetakse sealt välja saadetavate arvete ja lepingute rekvisiite. Ilmnes ka asjaolu, et pangad ei kontrolli tegelikult saaja arve nr ja saaja nime vastavust.

Hoolikalt peab suhtuma ka igasugustesse kirjadesse, isegi kui need on saadetud usaldusväärsete asutuste poolt. Viimasel ajal pidid pahalased juba koostama suhteliselt usaldusväärsena tunduva sisuga kirju, kus palutakse oma internetipanga jms paroole korrata jne. Sageli saadetakse sellised kirjad PDF formaadis ja PDF sabas on kurivara ning kirja avamisel automaatselt nakatakse arvuti pahavaraga ja siis saab arvuti juba pahalaste poolt kergesti üle võtta.

Arvutite üle võtmine võib käia nii pahade veebilehtede avamise kaudu kui ka PDF–de sabas oleva pahavara kaudu. Kõik arvutis olevad andmed krüpteeritakse ning nende tagasi saamiseks tuleb maksta.

Üldiselt peavad kõik ettevõtted tõsiselt suhtuma oma arvutite turvalisusse. Hoolikad peavad olema IT asjapulgad ka ise. Näitena toodi, kuidas veebiserveri kaudu häkiti sisse progeja arvutisse ja kirjuta üle tema poolt koostatud kood selliselt, et see sobis pahalastele.

Kuid veel rohkem tuleb pöörata tähelepanu oma töötajate (arvutikasutajate) teadlikkuse kasvatamisele. Et nad ei jagaks oma paroole või vaataks kasvõi üle oma netipangas kasutusel olevad limiidid. Täna ei õpetata inimestele lihtsalt ja arusaadavalt kõige elementaarsemat küberhügieeni.

Soovitati tutvuda https://www.ria.ee/ee/cert.html oleva infoga.

Täiesti eraldi teema on nutitelefonid ja asjade internet. Seal on küberturvalisuse tagamiseni veel pikk maa minna, kuna antud tehnoloogia areneb tohutu kiirusega. Põhimõtteliselt peaksid inimesed teadvustama, et nende tegevus internetis on suhteliselt avalik ja huvilistele hõlpsasti nähtav.

 NEUROKIRURGIA

 Päeva viimase ja väga kaasa haarava ning mõtlema paneva esitluse tegi hoopis neurokirurg Kahro Tall teemal elamise kunst ja innovatsioon neurokirurgias. Inimese aju on inimese juhtarvuti ja kui sellega midagi juhtub, on suur tõenäosus, et mingi funktsionaalsus saab tugevasti häiritud.

Inimeste haigestumist ja ravi mõjutab kõige rohkem (40%) inimeste enda käitumine, järgmisena mõjutab geneetika (30%), siis ümbritsev keskkond (20%) ning kõige väiksema mõjuga on tervishoid (10%). Seega oma tervise eest ikkagi vastutab kõige rohkem inimene ise ning geenidki on pigem looduseloterii.

Tervislik eluviis ja eluterve mõtlemine on hea tervise alus. Mis siis selleks oluline on? Kahro Tall tõi välja, et inimesele on eluks vaja:

·       terve erialane elu

·       looming – eneseväljendus

·       hingeline lähedus

·       terve seksuaalelu

·       tervislik elukeskkond

·       terve majanduslik olukord

·       vaimne tasakaal

Ta tõi välja ka sellise mõtte – meie kehas on 9 avaust, kandke hea hoolt selle eest, et kõik mis sealt sisse-välja käib oleks kvaliteetne.

Vahepeal näitas Kahro Tall ohtralt pilte ajuoperatsioonidest, mis olid kohati külmavärinaid tekitavad, kuid samas põnevad. Tänapäeva ajukirurgia tugineb väga moodsale tehnoloogiale. Näiteks on juba kasutusel UHD sagedusega skalpellid.

Kuid parem on mitte sattuda isegi moodsal tehnoloogial põhineva skalpelli alla. Selleks tõi Kahro Tall veel elutarkusi kvaliteetse elu elamiseks. Oluline on, et oleks:

·       eneseempaatia

·       tasakaal töö- ja eraelu vahel

·       oma tunnete välja elamine ja nende jagamine

·       vaimse ja füüsilise tegevuse tasakaal

·       tervislik eluviis

·       rõõmu ja sära leidmine igapäeva elus – olevikus elamine

·       negatiivse info vältimine ja positiivse infovälja suurendamine

·       perekonna ja sõprade hoidmine ja hindamine

 

Ning kui ikka juhtub, et olete haigeks jäänud siis on vaja:

·       aega

·       harjutamist

·       armastust

Elus peab olema kõik tasakaalus!