Tänase loo kirjutamisel tuginen ma Marshall Goldsmithi raamatule
Päästikud.
Marshall Goldsmithi teooria kohaselt saame me muuta ennast ja/või
keskkonda. Me ei saa muuta teisi, kuid me saame valida ja mõjutada ennast ning
seda keskkonda, milles oleme. Keskkonna all on mõeldud olukordi, millesse oleme
või kuhu satume. Kusjuures olukord on ka töökoht, naabruskond jne ehk füüsiline
keskkond. Mõnda keskkonda saame valida, mõnda mitte. Seega muutuste korral
peame alati omale selgeks tegema, mida muuta saab? Kusjuures on eraldi välja toodud
keskkonna salakaval mõju meie käitumisele. See väljendub eriti siis kui oleme
kurnatud. Ja kurnatus tuleb keskkonnast, milles viibime. Need on segased
tööprobleemid, suhted kolleegide, aga ka lähedastega jne. Kõik see, kus peame
oma energiavarusid välja andma suuremas mahus kui tagasi saame. Kurnatuse
tagajärg ei ole kena. Kurnatult kipuvad inimesed sotsiaalselt ebasobival viisil
suhtlema, olema ülbe või vastupidiselt liiga avatud. Rohkem võib avalduda
suhtlemisel agressiivsust. Kusjuures agressiivsus avaldub pigem tuttavas keskkonnas
kui võõrastega suheldes. Nõnda ütleme heale kolleegile või kodus abikaasale,
lastele mõtlematult halvasti. Hullem on muidugi olukord siis, kui karjume juba poes
kassapidaja peale. Või vastupidi muutume kurnatusest passiivseks, ei kuula enam
mida räägitakse, lükkame otsustamist edasi. Kurnatuses haarame kiiremini kerget
lõõgastust pakkuvate lahenduste järgi – kohv, alkohol, kommid, rasvane toit jne
– ühesõnaga tekib isu kõige järele, mis on paksuks tegev ja amoraalne.
Mida siis teha? Tahame ju siiski olla paremad ja
tasakaalukamad. Marshall Goldsmith oma raamatus „Päästikud“ kirjutab /lk191/: Me ei muutu paremaks ilma struktuurita,
olenemata sellest, kas meie eesmärk on organisatoorset või isiklikku laadi. See
struktuur peab olema sobilik konkreetse olukorra ja sellesse kaasatud isiksuste
jaoks.
Mida ta mõtleb struktuuri all?
Struktuur on teatud
mõttes oma elu surumine rutiini. Võib tunduda mõneti hirmutavana selline mõte, kuid mõtestatud
päevaplaani olemasolu aitab päeva jooksul ette tulevate probleemidega kergemini
toime tulla. Samuti peame pisiasjade üle vähem otsuseid vastu võtma, sest
oleme need otsused juba varem vastu võtnud.
Mis siis on mõtestatud päevaplaan?
Algab see kõige lihtsamatest asjadest, mis on juba lasteaias kirja pandud. See ärkamine
ja magamaminek kindlal kellaajal, regulaarsed toitumiskorrad, regulaarne sport
kui ka vaimne tegevus (nt igal õhtul lugeda 30 minutit). Tööl olles regulaarsed
(nt iganädalased) töökoosolekud, kindel aeg e-kirjadele vastamiseks,
regulaarsed pausid kui on palju arvutitööd. Vaikuse ja üksinduseminutid (piisab
1-5 min) kui on olnud palju kohtumisi ja suhtlemist inimestega. Ühesõnaga
pisiasjad, mis loovad päevas korrastatuse ja tugeva telje.
Ja ometi tabavad ebamugavad olukorrad meid alati siis, kui
neid kõige vähem ootame. Elu on täis üllatusi. Kindlasti olete kõige kokku
puutunud ebameeldivalt käituva kolleegi, koostööpartneri, naabri või isegi oma
lähedasega. Või hoopis lööb rahumeelse rutiini sassi ootamatu liiklusummik või purunev
kodumasin. Sellisel juhul käivitub meis päästik. Me reageerime nii nagu oleme programmeeritud
ja laseme end keskkonnast taaskord mõjutada. Me ei teadvusta seda programmi. Samuti
enamasti ei saa me ka tagasidet oma päästikutele.
Marshall Goldsmith kirjutab /lk63/:
Käitumispäästik on
ükskõik milline meie käitumist mõjutav stiimul.
Samuti jagab Marshall Goldsmith päästikud kuude kategooriasse
(tsiteerin siinkohal kokkuvõtvalt) /lk 63-65/ :
1. Käitumispäästik võib olla vahetu või kaudne
Vahetud päästikud on stiimulid, mis
käitumist kohe ja selgelt mõjutavad. Näiteks näete roosat beebit ja naeratate.
Kaudsed päästikud mõjutavad käitumist kaudsemalt. Näiteks näete perekonna fotot
ja helistate oma õele.
2. Päästik võib olla sisemine või väline
Välised päästikud pärinevad
keskkonnast ja pommitavad nii meie viit meelt
kui ka mõistust. Sisemised päästikud saavad alguse mõtetest ja tunnetest
kui ka alateadvusest.
3. Päästik võib olla teadlik või mitteteadlik.
Teadlikku päästiku puhul te
tegelikult teate mida teha. Te teate, miks te kuuma pliidirauda puudutades
sõrme eemale tõmbate. Ebateadlikud päästikud kujundavad käitumist teie teadmata.
Näiteks vihmane ja rusuv ilm muudab väsinumaks, samas päikesepaiste muudab meid
õnnelikumaks.
4. Päästik võib olla oodatud või ootamatu.
Oodatud päästiku puhul teame, mis
sellele järgneb. Näiteks, et jalgpalli matsil järgnevad löödud väravale rõõmuhõisked.
Ootamatu päästik võib olla hoopis mingi ootamatu juhtum, mille tulemusena
võtame vastu otsuse muutuda. Näiteks teades, et meid ohustab diabeet, muudame oma toitumist.
5. Päästik võib olla julgustav või heidutav.
Julgustavad päästikud sunnivad meid
takka. Nähes oma töö lõpptulemust oleme tööd tehes innukamad. Heidutavad
päästikud sunnivad meid tegevust katkestama või tegutsema piiratumalt. Näiteks
teatris etenduse ajal sõbrale etendust kommenteerides jääme kohe vait kui teine
teatrikülastaja meile vihase pilgu heidab.
6. Päästik võib olla produktiivne või pärssiv.
Produktiivsed päästikud tõukavad meid
tagant, et meist saaksid inimesed, kes me olla tahame. Pärssivad päästikud
hoiavad meid tagasi.
Päästikud
ei ole head ega halvad, nad lihtsalt on. Pigem tuleb neid endale teadvustada ja
oskama nendega toime tulla.
Mis siis
aitab veidikegi olla parem inimene ja käituda tasakaalukalt. Marshall Goldsmith
annab ühe testi /lk 242/. Igakord, kas päeva lõpus või mingi sündmuse lõppedes,
vastake kuuele lihtsale küsimusele:
·
Kas ma andsin endast parima, et
püstitada selgeid eesmärke?
·
Kas ma andsin endast parima, et
liikuda oma eesmärkide poole?
·
Kas ma andsin endast parima, et olla
õnnelik?
·
Kas ma andsin endast parima, et oma
päeva mõtestada?
·
Kas ma andsin endast parima, et luua
positiivseid suhteid?
·
Kas ma andsin endast parima, et olla
täielikult kaasatud?
Me saame
valitseda ennast kui ka keskkonda, kui tahame.
Olla parim on lihtne!